Panga kommetega fond

Eesti riik leiutas naljaka vale-raha nimega EVP ja seejärel pani kokku Hüvitusfondi (HF). Iseenesest ju hea, kui riik leiab võimalused ja garanteerib ripakile jäämise ohus EVPde kasutamise. Huvi asja vastu paistab olevat, märgiti ju HF viimane emissoon 2,5 korda üle.

Samas ei sisenda Hüvitusfondi juhtkonna ja nõukogu senine tegevus Äripäevale tema vastu eriti usaldust. Hüvitusfond, obligatsiooniomanike huvides töötama kutsutu, tegutseb kohati sama riskantselt kui kommertspank. Ainult et tema tegevust ei kontrolli pangainspektsioon. Fond käitub nagu omamoodi riiklik krediidiasutus. Kontroll fondi üle on pandud Hüvitusfondi seadusega riigikontrollile ja fondi nõukogu poolt nimetatud audiitorile.

Esimest korda sattus Hüvitusfondi paipoisi maine tugeva löögi alla suvel, kui riigikontroll avastas mitmeid tegevjuhtkonna eksimusi. Süüks pandi fondi juhtkonna seotust Maapangaga ja laene ning kõrge riskiga hoiustatud riigi raha Maapangas.

Tollal leiti vastuolu nii fondi seaduse kui korruptsioonivastase seadusega. Teisalt võib ju väita, et Hüvitusfond päästis raskustes Maapanga aktsiaemissiooni luhtumisest. Äripäev on aga alati olnud seisukohal, et riik ei pea kommertspanku hädast välja aitama.

HF kasutab riigiettevõtete erastamisest saadud raha, mida tuleb seaduse järgi kasutada EVPsid lunastanud obligatsiooniomanike huvides. Fond aga on hakanud pigem obligatsiooniomanike huvisid piirama, sest viimaste, IX ja X emissiooni obligatsioonidele ei maksta enam lisaintresse, mis varem ulatusid 5 protsendini aastas. See ei ole seganud HFi maksmast oma juhtkonnale ülisuuri palku ja preemiaid ja kergitamast kasumiprognoosi.

Riskivabaks ei saa pidada ka HFi investeerimist väärtpaberiturule. Selle asemel, et investeerida madala, ent kindla tootlikkusega võlakirjadesse, otsustas fond börsimängu kasuks. Kõrge lend tõotab tavaliselt kõrgelt kukkumist. Nii sai Hüvitusfond börsilangusega peaaegu 80 miljoniga vastu pükse.

Fond ise on kõigi riigikont-rolli süüdistuste vastu igati sõdinud, ent otseselt ümber lükanud ei ole midagi. Ka seda, et riigikontroll avastas Hüvitusfondis ebaseadusliku laenuandmise oma töötajatele kommertspankadega sõlmitud lepingute abil. Lisaks omavalitsustele laenamine. On hakanud levima tendents, et pärast seda, kui pankadele on omavalitsustele laenamisel seatud ranged tingimused, leiavad vallad üha enam tee HF ukse taha. Lihtsam laenu saada ja ka laenu tagastamisega annab venitada.

Toimetuse arvates on Hüvitusfond kasutanud ära oma ebamäärast staatust. Ühest küljest ei ole ta krediidiasutuste seaduse järgi klassikaline krediidiasutus. Teisalt tegutseb ta stiilis, mis on rohkem tunnuslik krediidiasutusele.

Kui riik ei suuda enda asu-tuse järele valvata, tuleb kõne alla variant tehagi Hüvitusfondist puhtakujuline krediidiasutus, millele pangainspektsioonil on võimalik oma nõuded seada ja nende täitmist kontrollida. Nagu aeg on näidanud, ei ole Hüvitusfond oma isikliku seadusega end õigustanud. Fondi nõukogu väljavahetamine võib, aga ei pruugi hämaras seisus selgust tuua. Pigem võib HFi tulevikus näha paralleele Investeerimispangaga, mille juhtkond ultimatiivselt endale kauples. Samas, klassikalise panga stsenaariumi puhul tuleb hoolega mõelda, mis saab EVPdest. Vaevalt ükski kommertspank neid suures mahus oma kaukas hoida tahab.