Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lühiuudised
ASi Postimees väikeaktsionäre esindava vandeadvokaadi Kalev Bachmanni sõnul on osa väikeaktsionäre arutanud võimalust müüa neile kuuluvad aktsiad firmale tagasi.
Vandeadvokaadi sõnul oli aktsiate müük arutusel ühe töövariandina ASi Postimees ja tema väikeaktsionäride vaheliste vaidluste lahendamiseks. «Juhul kui Postimees aktsiad ära ostab, siis vaidlus raugeb. Mis sa seal ikka vaidled, kui oled 100 protsendi aktsiate omanik,» lausus Bachmann. ETA
Eile võttis valitsus vastu määruse, millega kehtestati saastekahju hüvitise määrad 1998. aastaks. Võrreldes 1997. aastaga suurendati hüvitise määrasid 1,2 korda.
Saastekahju-hüvitise eesmärk on majanduslikult stimuleerida keskkonnakaitseliste meetmete kasutuselevõttu ning koguda täiendavaid finantsvahendeid keskkonna kaitseks. Hüvitis laekub keskkonnafondi, kust rahastatakse keskkonnakaitse projekte.
Enim suureneb elektritootmisettevõtete makstav summa, sest selle tööstusharu saastekogused on väga suured -- üle 170 000 tonni õhuheitmeid ja üle 5 miljoni tonni jäätmeid. ETA
Tartu ringkonnakohus ei rahuldanud eile RASi Valga Mööbel pankrotihalduri apellatsioonkaebust, milles haldur taotles Valga maakohtu otsuse muutmist ning ASilt Valga Gomab Mööbel ligi 4 miljoni krooni väljamõistmist pankrotivara hulka.
Ringkonnakohus nõustus Valga maakohtu järeldusega, et Rootsi firma Gomab Möbel AB ja Eesti erastamisagentuuri vahel 3. juulil 1993 sõlmitud ostu-müügilepingu objektiks olid muu hulgas erastatava RASi Valga Mööbel tootmis- ja kaubavarud.
Gomab Möbeli ainuomanik rootslane Hans Gollnik maksis Valga Mööbli tervikvara, v.a 18 elumaja eest 4,9 miljonit krooni.
RASi Valga Mööbel pankrotihaldur Kait Tiisler ja tema esindaja vandeadvokaat Uno Lõhmus leiavad, et kuna ostu-müügulepingu sõlmimisel ei koostatud üleantava vara täpset nimekirja, sai Gollnik Valga mööblifirmat ostes tasuta enda valdusesse kaupa ja tootmisvarusid 3,97 miljoni krooni eest.
Lõhmus ringkonnakohtu otsust kommenteerida ei soovinud. «Kui pärast pankrotihalduriga nõu pidamist leiame, et on põhjust edasi kaevata riigikohtusse, siis me seda ka teeme,» lisas ta. ÄP
Läti väärtpaberite keskdepositooriumi andmetel omandas ravimitootja Olainfarm 1,6 miljoni dollari suuruse lühiajaliste võlakirjade emissiooni Hansapank.
Olainfarm emiteeris 16 100 000dollarilise nimiväärtusega 6kuulist võlakirja.
Eesti pankadest on Olainfarmi osanikud Hansapank, Hoiupank ja Forekspank, firma suuromanik on Olmafarm. BNS
Täitevamet arestis Kopli sadamas 4500 tonni Ameerika kanaliha, kuna selle Eestisse tarninud firma on paljudele äripartneritele võlgu.
Otsuse arestida 4566 tonni kanaliha tegi Tallinna linnakohus OÜ Rockbridge'i hagiavalduse alusel. Firma soovib arestiga tagada liha Eestisse toimetanud Ühendriikide firma NASL Corp. vastu esitatud 4,5 mln USA dollari suuruse hagi.
Selle vaidluse lahendus võib mõjutada Ameerika eksportijate transiidieelistusi, teatas firmat Rockbridge esindav õigusbüroo Sorainen esindaja. BNS
Tallinna linnavalitsuse teatel võib seoses ostueesõigusega maa erastamise avalduste esitamise tähtajaga saata avaldusi ka postiga.
Linnasekretär Toomas Sepa sõnul tuleb avaldused saata linnaosa valitsusele või omandireformi ametile.
Maa ostueesõigusega erastamiseks vajaminevaid lisaandmeid koguvad linnaametnikud ka pärast tähtaja möödumist.
Avalduste esitamistähtaeg on 31. detsember.
Linnavalitsus otsustas reedesel istungil muuta õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise ja maa ostueesõigusega erastamise korda. «Et korraldust vastu võtta, piisab nüüd linnaosa vanema või tema asetäitja viisast,» ütles Toomas Sepp.
Korraldusi saab teha ka krundi plaani alusel, tõdes Sepp.
Mõlemad linnavalitsuse korraldused jõustuvad 1. jaanuaril. BNS
Tele- ja sidekontsern AS Levikom ostis Baltic Computer Systems (BSC) ASilt 50 protsenti internetiühendusfirma Netexpress aktsiatest, saades sellega firma ainuomanikuks.
Levikomi projektikomitee esimees Peep Põldsamm ütles, et poolte kokkuleppel tehingu täpset hinda ei avaldata. BNS
AS Eesti Raudtee ostab Ukrainast Luganski tehasest neli uut vedurit kogumaksumusega 120 miljonit krooni.
Eesti Raudtee juhatuse esimees Parbo Juchnewitsch rääkis, et Eesti Raudtee kasutab praegu 20--30 aasta vanuseid NSVLi päritolu vedureid, mis on aegunud ja saastavad loodust.
Kuna Lääne-Euroopas toodetud vedurid maksavad ca 3--4 mln dollarit (57 mln krooni vedur), otsustas Eesti Raudtee Ukraina päritolu vedurite kasuks, põhjendas Juchnewitsch.
Uued vedurid suudavad vedada kuni 6000 tonni kaupa. Seniste veduritega võis vedada maksimaalselt 4500 tonni veoseid.
Üks vedur on juba Eestis ja seda esitletakse 29. detsembril. Ülejäänud kolm vedurit peaksid Eesti Raudtee käsutusse jõudma uue aasta esimeses kvartalis. ÄP
RE Eesti Kontsert ja Ühisliisingu AS on põhimõtteliselt kokku leppinud Tartu teatri Vanemuine kontserdisaali rekonstrueerimise rahastamistingimustes, ütles Eesti Kontserdi asedirektor Aivar Mäe.
Mäe hinnangul läheb kontserdisaali rekonstrueerimine maksma üle 30 mln krooni.
ASi Ühisliising juhatuse esimehe Marek Puidaku sõnul saab Ühisliising pärast konkreetsete tellimuste saabumist Eesti Kontserdilt välja pakkuda oma tingimused.
Alates järgmise aasta 15. maist haldab Vanemuise kontserdisaali Eesti Kontsert, kelle ülesanne on tellida saali ümberehitustööd.
Kontserdisaal peab olema renoveeritud järgmise aasta septembri lõpuks. ÄP