Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Finantsvõimendus eeldab laenude tõhusust

    Analüüsides Eesti ettevõtete viimase paari-kolme aasta aruandeid, võib täheldada omapärast seika: ettevõtete müük, intresside- ja maksueelne kasum (EBIT, earnings before interest and taxes) ning puhaskasum (NI, net income) kasvavad samas tempos. Sisuliselt tähendab see, et koguvõimenduse tase (DTL, degree of total leverage) on praktiliselt üks. Oleks meil tegemist võimsate traditsioone omavate korporatsioonidega, mis on toiminud aastakümneid, siis poleks selles midagi iseäralikku, küll aga meie suhteliselt nõrkade ettevõtete puhul.
    Mida kõrgemale tõuseb tegevusvõimendi aste (degree of operating leverage) kasumi-kahjumi piirist, seda enam ta reeglina läheneb ühele. Seega, mida suurem on müügikäive (aga ka kättevõidetud turg), seda väiksem on tegevusvõimendi ulatus. Paraku väga paljude Eesti ettevõtete puhul see nii ei ole. Nad elavad kasumi-kahjumi piiril, piltlikult öeldes lahtine silmus kaelas. Viimasest johtub kõrge äririsk, s.o kasum varieerub väga jõuliselt müügikäibe väiksemagi muutuse juures.
    Praegu peaksid Eesti ettevõtete tippjuhid teadlikult kavandama firma kulude struktuuri muutumist nii, et tegevusvõimendi suurenemisega kaasneks pangalaenude käibest vabanemine. Näiteks on võimalik asendada osa tööjõudu põhivaraga (masinatega), mille tagajärjeks on püsikulude kasv ja muutuvkulude vähenemine (väiksemate kulutuste tõttu töötasule).
    Ideaalne oleks olukord, kui ettevõtte poolt pangale intressideks (I) tasutud iga kroon tooks endaga kaasa vähemalt 1,1 krooni maksujärgset (T) kasumit. Sel juhul, kui ettevõte toimiks ka ainuüksi laenude varal, kehtiks seos EBIT>I ehk NI+T+I>I. Paraku Eesti majanduspraktikast võib tuua näiteid hoopis vastupidiste seoste kohta. Ja nimelt, paljud ettevõtted maksavad intressideks rohkem, kui oli selle laenu abil toodetud puhaskasum.
    Niisiis, ebatõhusad laenud on saanud Eesti ettevõtetele tõsiseks majandusprobleemiks. Tõepoolest, võib-olla laenuintressimäärade üldise tõusu tingimustes hakkavad ka ettevõtted sügavamalt analüüsima kasutatavate laenude tõhusust, kuid samas peab arvestama asjaolu, et ega ettevõtetel oma väljakujunenud finantseerimisstruktuuri (raamatupidamisbilansi passiva pool) päris üleöö nii lihtne muuta polegi. Pealegi kaasnevad sellega täiendavad kulud.
    Laenude ebatõhusa kasutamise tulemuseks on tema puhaskasumi, s.o omanikutulu vähenemine. Tekib olukord, kus ettevõtted rahuldavad laenuandjate nõutavat tulunormi (milleks on suhteliselt kõrge intressimäär), kuid mitte omaniku (eriti aktsionäri) nõutavat tulu. Viimaseks võiks Eesti puhul olla ligikaudu 18% (inflatsiooni tase, laenuintressimäär pluss riskilisa). Kui omanikeks on börsil noteeritud aktsiate valdajad, siis üsna olulise osa nõutavast tulunormist rahuldab aktsiate kursitõus, mitte niivõrd väljamakstud dividendid. Ainuüksi kursitõusule mängides valmistame ette uusi ja uusi järske börsikõikumisi.
    Laenude tõhusus on ja jääb Eesti ettevõtetele üheks tõsisemaks probleemiks, seda ka pankade pirtsakuse tõttu. Paraku on asi nii, et n-ö juhtpositsioonil olemine lausa meeldib kommertspankadele, kes firma hea käekäigu korral pakuvad pangateenusena kasvõi vihmavarju kaitseks päikesepaistele, kuid kui peaks saabuma tõelised sajuilmad, siis võtab ta vihmavarju kohe ära.
    Ettevõtted on pankade suhtes nõrgem pool kasvõi seepärastki, et nad ei valda finantsjuhtimisteooria peensusi. Tulemus on see, et pankadel on suured võimalused ettevõtte EBITi kõigutamiseks, nii suurendamiseks kui vähendamiseks, kuid lõpptulemusena kannatavad selle all ettevõtted ja omanikud.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Iisrael vastas ÜRO vaherahu nõudmisele värske pommitamisega
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.