Laenud viisid seavarguseni

Konflikt Avinurme taluniku Raimo Haava ja juristide vahel puhkes Eesti Maapangast võetud ja n-ö hapuks läinud laenude pärast. Maapank on praeguseks lõpetanud kolm laenulepingut Haavaga kokku umbes 220 000 krooni väärtuses. Väidetavalt kasutas Maapank laenude tagasisaamiseks Mihkel Jürissoni ja Andres Kuuse abi, kes omakorda käitusid Haava sõnul temaga jõhkralt.

Haav kinnitab, et temalt on väevõimuga välja pressitud allkiri tühjale blanketile, hiljem on võltsitud tema allkirja fiktiivsel sigade ostu-müügilepingul. Nende lepingute alusel viidi ta peamine elatusallikas, 138 siga, möödunud aasta novembris Andres Kuuse eestvõtmisel lähedalasuvasse vorstitsehhi.

Vorstitsehhi omanik maksis sigade eest 90 000 krooni, mis kanti Haava Maapangas asuva pangakonto kaudu maksmata laenude katteks Maapangale. Samal päeval kui sead minema viidi, andis Ida-Viru maakohus välja Haava avalduse põhjal hagi tagamise määruse, mis keelas sigadega ükskõik milliste tehingute tegemise.

Pidevas rahapuuduses vaevlev Raimo Haav sai 90 000 krooni kandmisest tema pangakontole ja samas selle laenu katteks võtmisest teada palju hiljem, kui tema pangakonto oli juba jälle nullis.

Lisaks Maapangale on Haav võlgu teistelegi. Haav ei oska peast nimetada, kui suure summa ta kokku võlgu on, aga iseendale tekitatud kahju suuruseks nimetab ta 360 000 krooni. Põhilise osa ajast elab ta Lasnamäel üheksakorruselises majas ja viibib Avinurmes harrastustalunikuna, tema sigu hooldas talitaja.

Haava abikaasa pidas kuni möödunud aasta novembrini kõrvalmaja keldris tillukest lihapoodi, mis nüüd on suletud. Sigala ja kauplus olidki perekond Haava ainus sissetulekuallikas.

Nüüd ähvardab meest kauplusest väljatõstmine. Ta ei jaksa maksta igakuist renditasu 2000 krooni. Samas on ta kauplusse investeerinud 150 000 krooni ja see on tema sõnul samuti laenuraha.

Eesti Maapank märkas juba mullu suvel, et Haav ei suuda laene korrapäraselt tasuda. Panga avalike suhete juhi Madis Salumi sõnul sai Haava mitmel korral hoiatatud juba möödunud suvel.

Raimo Haav räägib, et esimene tõsine hoiatus tehti panga poolt alles möödunud aasta novembris. Ta kutsuti Maapanga Jõhvi filiaali ja tehti selgeks, et ta peab ruttu tasuma 43 000 krooni.

«Öeldi, et laenul pole tagatist ja pank on nõus võtma tagatiseks mulle kuuluvad sead,» jätkas Haav. «Öeldi veel, et kui ma ei nõustu alla kirjutama tühjale blanketile, siis võtavad nad ära minu isikliku vara.»

Kutsuti kohale Andres Kuusk, jätkab Haav. «Teda esitleti kui võimalikku laenu ülesostjat ja Tartu osaühingu Orbik volitatud esindajat. Edasi järgnesid psüühilised surveavaldused mitme tunni jooksul, kuni ma kirjutasin tühjale blanketile alla,» räägib Haav oma murdumisest.

Paradoks on selles, et Haav oli oma sead mullu augustis müünud koolivend Tiit Koppelile, kohustudes ise sigu viimase kasuks edasi pidama.

Paari päeva pärast panka minnes näitas Haav lepingut Tiit Koppeliga. «Selle peale ütles kohal viibinud Kuusk, et tore-tore, märgime tema allkirjaga tühjale blanketile varasema kuupäeva ja siis ongi sead varem müüdud,» rääkis Haav.

Ta kinnitas, et tehtigi fiktiivne ostu-müügileping juuli daatumiga. Haava sõnul on lisaks võltsitud tema allkirja hoiulepingul, mille alusel ta justkui kohustus Orbikule läinud sigu hooldama.

Samade lepingute alusel käis Andres Kuusk novembri lõpus sigade järel. Ta võttis kõik 138 siga, millest Haava sõnul on tänaseks hukkunud kümme põrsast ja sama palju täiskasvanud loomi.

Andres Kuusk ütles, et Maapangaga ei seo teda enam miski, ta sattus ühel ajal Haavaga sinna juhuslikult. OÜ Orbik, keda ma esindan, on kogu raha sigade eest üle kandnud ja mis sellega edasi tehti, pole minule oluline, märgib ta.

«Seda ma ei oska kahjuks kommenteerida, kas Maapank võttis selle välja või mitte,» lisab Kuusk. Ta sõnab, et tegelikult olevat Haaval suvel lepingut sõlmides palju rohkem sigu olnud ja seetõttu kavatseb Orbik mingi valuraha puuduvate sigade eest sisse nõuda.

Raimo Haav väidab seepeale, et rohkem sigu pole tal iial olnud.

Eesti Maapanga avalike suhete juht Madis Salum tuletab meelde, et mõni aasta tagasi sai Haav Eesti riigilt tagastamatut abi ühe miljoni krooni ulatuses. «See on suur raha, aga mis ta sellega tegi,» küsib Salum.

Pangas hakati tema sõnul pärast abiraha laekumist täheldama, et Haav asus kõigepealt igasuguseid asju kokku ostma, soetas kalli auto, kaupluse, lauda jne.

«Ja siis hakkas ta oma vara müüma,» jätkab Salum. «Väikeses kohas on kõik näha. Kui ikka äkki täheldatakse, et pooled asjad on õue pealt kadunud, tekib oht, et pank ei saagi oma raha tagasi.»

Laenulepingud Haavaga olid Salumi sõnul sõlmitud nii, et pangal on õigus laenulepingujärgsed summad lepingu lõpetamisel kontolt maha kirjendada.

Korra varem on Maapank samuti kogu Haava pangakontol olnud raha ära võtnud, ent siis oli tegu 7000 krooniga.

Salum hoidub kommenteerimast ostulepingu võltsimist ja tühjale blanketile allkirja võtmist, sest ta ei viibinud juures.

«Ah et see väljapressimine on selle loo juures kõige imelikum?» kordab ta küsimust. «Teate, kogu ime hakkab sellest, et tagasimaksegraafikust ei peetud kinni kui pühast kohusest.»

Maapanga jurist Mihkel Jürisson kinnitab, et mingit allkirja väljapressimist ja tühja blanketiga mängimist pole olnud, seda on ta ka politseile teatanud.

«Mina olen teinud oma igapäevast tööd, muud midagi,» lausub Jürisson.