Mõistuslik meeltesegadus

Eile ametivande andnud «töötu aktsionär» Olari Taal ei ole sugugi halb valik siseministri ametisse ning Äripäev eeldab, et ta hakkab tegema aktiivset tööd mitte niivõrd siseministrina kui laiemalt valituse liikmena.

Olari Taali nimega seostatakse eeskätt Eesti hoiukassasüsteemi ümberehitamist edukalt toimivaks Hoiupangaks. Paralleeli tõmmates on oodata, et uus minister paneb ka uued alluvad senisest efektiivsemalt tööle.

Taal lubas jätkata Robert Lepiksoni alustatud reformimist ja tõenäoliselt suudab ta erinevalt isepäisest eelkäijast selleks mobiliseerida ustava või vähemasti lojaalse meeskonna. Paljude arvates kindlasti Taali taunitavad iseloomuomadused -- otsekohesuse ja «otse läbi mineku» -- tasandab seejuures kaasakiskuvus, mis tema seniseid tegemisigi saatnud.

Ettenägelikult on Taal kinnitanud, et siseministeeriumi kaubamärgiks kujunenud kaadrimuudatusi tema ministriks saamine kaasa ei too. Toimetuse arvates kaasab Taal peagi siseministeeriumi töösse mõned n-ö oma mehed, kes tema autoriteeti kindlustavad.

Taali sisenemine valitsuskabinetti vähendab erakorraliste parlamendivalimiste tõenäosust, mis omakorda stabiliseerib terve valitsuse tööd.

Positiivne on, et mõnede hinnangute kohaselt Eesti rikkaimaks inimeseks peetav Olari Taal ei hakanud ministriks palga pärast. Nagu Lepiksongi. Pealtnäha lihtne, kalapüügist ja jahist lugu pidav Taal on alluvatele küllap sümpaatsem kui Lepikson oma punase Jaguariga.

Korraliste valimisteni on jäänud küll piisavalt pikk aeg, et midagi ellu viia, kuid vaevalt Taal siseministeeriumiga midagi väga radikaalset korda saadab.

Esiteks võivad ministri plaanid osutuda liiga lennukateks ning hoog seejuures raugeda sadades väikestes igapäevasekeldustes. Aeg on lihtsalt edasi läinud ning siseministeerium aastal 1998 erineb oluliselt ehitus- või majandusministeeriumist anno 1992. Toona olid minister Taalil põhjalikuks reformimiseks üsna vabad käed.

Samuti ei pole teada, kui tu-gevaks osutub Taali närvikava, kui ta peab jälle ja jälle riigikogu infotunnis vastama pedantsete saadikute arupärimistele mõne purjutava kaitsepolitseiniku või elamisloata vene erusõjaväelase kohta. Millegi tõeliselt suure tegemise järele sügelevate kätega mehe jaoks on need pisiasjad, millele ei tasu mõttetul hulgal energiat ja aega raisata. Ei usu muidugi, et ta eelkäija kombel kõiki teisitimõtlejaid rumalateks pidama hakkab, aga hoogu pidurdab selline asi kindlasti.

Teiseks innustas Taali mitte niivõrd Pagari tänavale kui Toompeale pääsemine, lähemale sealsele informatsioonihulgale ning otsuste tegemisele. Kui ta andiski nõusoleku asuda ministritoolile enda sõnul meeltesegadushoos, siis oli see igatahes hästi läbimõeldud ja mõistusepärane meeltesegadus.

Toimetus usubki, et peami-selt ei hakka siseminister Olari Taali aktiivsus avalduma oma haldusalal, vaid kogu valitsuse tegemistes. Näiteks suundumuses stabilisatsioonifondi sajad miljonid välismaalt tagasi Eestisse tuua. Pole välistatud, et valitsusest hakkab lähikuudel üha rohkem kostma nn hansagrupi noote ning väheneb Ühispanga mõju.

Samuti võib n-ö värske mehe tulek anda hoogu unustusse vajuvale kolme ministri võimsale etteastele. Kõige suuremat väljakutset võiks Taal väga selgelt näha radikaalse haldusreformi käivitamises, seda enam, et haldus- ja regionaalküsimused on siseministri pädevuses.