Kas majandus- tulemusi peaks avaldama vaid kord kvartalis?

Kuna ühe kuu majandustulemused on suh-teliselt, noh ma ei saa öelda, et kõikuvad, aga erinevusi ikkagi on, siis need ei kajasta alati adekvaatselt panga majandustegevust. Majandustulemuste kvartaalne esitamine näitab stabiilsemalt kogu seda liikumist, see nagu tasandab need kõikumised seal kuude keskel ära.

Olen täheldanud igakuiselt huvitavat tsüklit: kõigepealt tuli periood, kus majandustulemusi oodati, hinnad läksid üles. Kui tulemused tulid välja, toimus hüpe ühele või teisele poole, emotsionaalne liikumine. Nädal hiljem toimus korrigeerumine pärast analüüsi. Investor on üldjuhul see, kes liikumiste peal vastu pükse saab. Kvartaalne avalikustamine kaitseb investorit.

Kuna meie panga juhatus võttis vastu otsuse, et hakkame majandustulemusi kvartaalselt avaldama, siis palume ka Eesti Pangal säilitada neile edastatavate andmete konfidentsiaalsus, kuni me oleme ise avaldanud selle info Tallinna väärtpaberibörsi infosüsteemis.

Kui on tegemist ebaolulise finants- või majandusstruktuuriga, sel juhul piisaks, kui aruandlus esitatakse korra kvartalis. Kuid mida olulisemat osa finants- või majandusasutus omab Eesti turul, seda täpsemalt peaks olema võimalik jälgida selle majandustegevust. Selles mõttes ma vähemalt Hansa-, Hoiu-, Ühis- ja Tallinna Panga puhul ei taha nõustuda kvartaalsete aruannetega.

On väidetud, et igakuine aruanne ei pruugi objektiivselt kirjeldada tegelikku kasvudünaamikat ja ka selle seisu, sest alati võib ju kuu tulemust oluliselt mõjutada mingisugune erakorraline kasu või kahju. Arvan, et kõik, kes neid aruandeid loevad ja kasutavad oma otsuste tegemisel, peaksid oskama aruannetes konkreetsed erakorralised näitajad fikseerida ning selles pole midagi imelikku.

Eesti-taolise reformi- või arenguühiskonna puhul, kus protsessid on kiired ja ka turu jaotuses võivad korrektsioonid toimuda kiiresti ning mitte ainult bilanssides, vaid ka igasugustes muudes operatsioonides, on täiesti vajalik, et see informatsioon oleks olemas.