Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
DECT-raadiotelefonide tulevik
Maailmas levinud juht- meta telefonide standarditest on Eestis lubatud kasutada kolme: CT1, CT2 ja DECT.
CT1 (Cordless Telephone Generation 1) on analoogtehnoloogial põhinev juhtmeta telefon, mis on jõudmas oma elutsükli viimasesse staadiumisse, sest nende edasiarendamine on digitaaltehnooloogia võidukäigu tõttu perspektiivitu.
CT1 kasutusala on piiratud ainult tavalise telefonikõne edastamisega ühe tugijaama piires. Samuti ei vasta analoogtehnoloogia sellisele tähtsale nõudmisele nagu turvalisus: lihtne pealt kuulata, puudub kõne kodeerimise võimalus ja ei taga piisavat kõnekvaliteeti.
Kuid kindlasti jääb CT1 oma suhteliselt madala hinna tõttu veel pikaks ajaks kasutusele piiratud tegevusraadiusega ja vähenõudlikes kohtades, näiteks koduses kasutuses.
CT2 (Cordless Telephone Generation 2) on digitaaltehnoloogial põhinev juhtmeta telefon, mida võib piltlikult lugeda ka analoogstandardite CT0, CT1 ja CT1+ «digitaalseks teisenduseks». See määrab ära ka tema piiratud võimalused mitme tugijaamaga süsteemides.
DECT (Digital Enhanced Cordless Telecommunications) on digitaaltehnoloogial põhinev juhtmeta telefoni standard, mis on loodud tänapäeva kasutaja suurenenud nõudmisi arvesse võttes. Näiteks kasutab DECT 10 kandesagedust 12 kõnekanaliga (kokku 120 kanalit), CT2 ainult 40 kandesagedust ühe kõnekanaliga (kokku 40 kanalit). DECT tagab ka ühenduste turvalisuse, sest kõnede pealtkuulamine on tänu krüpteerimise kasutamisele peaaegu võimatu.
Vaatamata tavakasutaja DECT-süsteemi väikesele võimsusele (saatja keskmine võimsus 10mW; tegevusraadius hoonetes kuni 50 m, väljaspool hooneid kuni 300 m) on kindlustatud ISDNiga samal tasemel kõnekvaliteet, mis on selgelt parem kui analoog- ja isegi GSM-süsteemide puhul.
DECT toetab kõiki tähtsamaid telekommunikatsiooni standardeid ja protokolle (ISDN, X.25, X.400, GSM, DCS1800 jne). Lisaks tavalisele telefonikõnele võimaldab DECT edastada ka tekstiteateid, kujutist ja andmepakette. Tänu mitme kõnekanali kokkuühendamisele võimaldab DECT märgatavalt kiiremat (kuni 480kbit/s) andmesidet kui CT2 või GSM.
DECT ei ole lihtsalt üks juhtmeta telefonide standard, vaid on hea platvorm uutele rakendustele, nagu üldkasutatav raadiotelefonivõrk (WLL, ingl Wireless Local Loop), raadiokohtvõrk (WLAN, ingl k Wireless Local Area Networks) jne.
DECT kasutajatel on võimalik täiendada olemasolevat süsteemi -- alustades ühe tugijaama ja ühe telefoniga, saavad nad vajaduste kasvades lisada täiendavaid telefone ja tugijaamu. Selline paindlikkus võimaldab väikefirmadel laiendada telefonisüsteemi vastavalt firma kasvule.
DECT hakkab üha enam täitma GSM-mobiilsidevõrgu ja koduse juhtmeta telefoni vahelise silla rolli. Seejuures ei vaheta DECT GSMi välja, vaid on selle täiendus tiheda asustusega piirkondades, sest võimaldab odavat digitaal-raadiotelefonsidet. DECT rakenduste WLL ja WLAN kasutuselevõtuga laieneb veelgi kasutaja võimaluste ja mugavuse tase. Saab võimalikuks omada ühte telefoninumbrit ja ühte telefoni, mis toetab nii DECT- kui ka GSM-standardit. Pole tähtis, kas te olete kodus, poes, tööl või reisil -- igal pool saate helistada või võtta vastu kõnesid.
Seega võib DECTd vaadelda kui raadiotelefonside nurgakivi. Kuigi DECT oli algselt planeeritud Euroopa- kesksena, on sellest tänaseks saanud juba ülemaailmne standard. Tema populaarsus on viimastel aastatel väga kiiresti kasvanud. Kui 1995. aastal müüdi üle 500 000 DECT-telefoni, siis sellel aastal oodatakse selleks arvuks juba 6,5 miljonit ainuüksi Euroopas.