Euroopa raha vähemedukaile

«Sotsiaalsfääri ei saa vaadelda vaid kui ettevõtlust takistavat tegurit -- kulu, ilma milleta maailm oleks täiuslik,» ütles Euroopa komisjoni delegatsiooni juht Eestis Arhi Palusuo. «Selle asemel püüame selgitada, et hästi organiseeritud sotsiaalsektor tõstab riigi ja selle majanduse konkurentsivõimet,» jätkas ta, mööndes seejuures siiski majandusreformide esmatähtsust.

Ajal, mil riigi prioriteedid on mujal, aitavad tekkivat tühikut katta valitsusvälised organisatsioonid ja mittetulundusühingud.

Alates 1994. aastast on Euroopa komisjon Eesti valitsusväliste organisatsioonide toetamiseks eraldanud 50 miljonit krooni, millest on tänaseks finantseeritud täpselt 100 projekti.

Projekte on kahte liiki. Makroprojektid on suuruses 10 000 -- 200 000 ECUd, kestusega kuni kaks aastat. Täiendavaks tingimuseks on siin veel partnerlus välismaise valitsusvälise organisatsiooniga. Mikroprojektid on maksumuses 3000--10 000 ECUd ning maksimaalse kestusega üks aasta.

«Alati on olemas riik, kelle rahalised võimalused on suuremad. Meie keskendume eelkõige sellele, millega inimesed omal jõul hakkama saaksid,» ütles Palusuo.

Projektid jagunevad kolme valdkonna vahel, millest tänaseks kõige suuremad summad ehk 25 miljonit krooni on läinud demokraatliku ühiskonna põhimõtete tutvustamiseks.

15 miljonit krooni on saanud erinevad sotsiaalprogrammid ning 10 miljonit partnerlusprogrammid, mis on suunatud kohaliku ettevõtluse edendamiseks. Viimaste hulka kuuluvad ka projektid maapiirkondade tööpuuduse vähendamiseks ning puuetega inimeste kutseoskuste tõstmine.

«Oluline on sisendada inimestesse eneseusku,» ütles Palusuo.

Töökoha leidmise väljavaadete suurendamiseks on EL toetanud arvutikursusi, keeleõpet, põhiteadmiste andmist raamatupidamisest ja äriplaanide koostamisest. Spetsiaalse klaviatuuriga on arvutiõpe võimalik ka nägemispuudega inimestele.

Kohalikele talunikele ja ettevõtjatele on õpetatud juhtimist ning tutvustatud nüüdisaegset tootmistehnoloogiat.

Komisjoni abi piirdub stardikapitaliga, edaspidi tuleb projektidel juba ise muudest allikatest finantseerimisvõimalusi leida.

Euroopa komisjon toetab valitsusväliste organisatsioonide tegevust kõigis kandidaatriikides, kus sellised ühendused sõjajärgsel ajal praktiliselt puudusid.

«See on samuti üks valdkondi, mille struktuuri tuleks lähendada Euroopa Liidu omale,» ütles Palusuo.

Oluline on siinjuures, et initsiatiiv tuleb elanikelt endilt, kes ise määratlevad oma vajadused ning probleemi lahendamise teed.

Mõned näited Eesti projektidest: töötute maanaiste arvuti- ja keeleõpe, ametialane koolitus ja toimetulekuõpetus nägemispuudega inimestele, mitte-eestlastele mõeldud õigusabi Tallinnas, vähi- ja aidsihaigete elukvaliteedi tõstmine, sealhulgas ravi- ja abivajaduste hindamine ja psühhosotsiaalne abi, endiste kinnipeetute integreerimine ühiskonda jm.