Lauakoorem laguneb väikeste kahjudega

Sõle tänava õnnetuses poleks arvatavasti lauakoorem ümber läinud, kui tal oleks nagu palgiveokitel külgedel tugipostid olnud.

Ainult rihmadega kinni tõmmatut lauakoormad on ka varem libisema hakanud, misjärel koorma raskuskese muutub ja koorem läheb ümber. Eelmisel aastal läks Põlvamaa teedel laiali neli lauakoormat.

Autokaubaveo veose laadimise ning kinnitamise eeskirjas on öeldud, et juht peab kontrollima veose kinnitust enne veo alustamist, peatselt pärast väljasõitu ja aeg-ajalt veo vältel (pärast järsku pidurdamist või pööret). Tegelikult seda ei tehta. Trahv liiklusohtliku takistuse tekitamisel on kuni 100 päevapalka ehk 3600 krooni.

Koorma vale kinnitus või paigutus on üldjuhul kindlustuses alati välistatud, ükskõik, kas tegemist on veosekindlustuse või vedaja vastutuse kindlustusega.

Pakend ja koorma ettevalmistus peab olema piisav. Kas laadimise eest vastutab vedaja või kauba omanik, määrab nendevaheline leping. Üldjuhul vastutab ikkagi kauba omanik. Vedaja võtab tavaliselt kauba koos paberitega üle ja koorem on siis juba peale laaditud.

Eesti-siseseid puiduvedusid kindlustataksegi väga harva. Seal on seda tüüpi vennad, kes kindlustuse peale ei mõtle. Kindlustada tasub näiteks liiklusõnnetuse vastu. Kui kauba kahjustamine saab alguse liiklusõnnetusest, siis kindlustus päästab omaniku kahjudest.

Kui õnnetuse põhjustas koorma liikumine kastis, mille tagajärjel nihkus raskuskese, siis oli kindlasti tegemist vale koorma kinnitusega. Kui koorem jäi õnnetuse momendil paigale, siis oli lihtsalt vale koorma paigutus või vale sõidustiil.

Pärnu lähedal juhtus õnnetus, kus metsaveotraktor läks lauakoormaga ümber, kuid kogu koorem jäi kasti paigale. Koorem oli hästi seotud, kuid tegemist oli vale koorma paigutusega.

Koormakinnitusvahendid tuleb valida koorma kaalu järgi. Koormakinnitusvahendid peavad olema varustatud kirjega, mis viitab, kui suurele koormusele koormakinniti vastu peab.

Eesti seaduste kohaselt peab jääma kahekordne varutegur.