Briti hiilguse kuhtuv sära

Need kaks meest kohtusid 1904. a 23. detsembril ja lõid käed kokku lepinguks, mille järgi C. S. Rolls & Co pidi hakkama müüma Royce Limitedi toodetud autosid. Henry Royce oli leidlik elektrik, kes oli ise ehitanud auto. Ta oli täiuse taotleja ja tema moto kõlas: võta parim saadaolev ja tee see veelgi paremaks. Charles S. Rolls oli ettevõtja, kes importis Prantsuse autosid Panhard, kuid peale selle ka autovõidusõitja ja lennuhuviline. Koostöö vilju jõudis ta vähe nautida, sest hukkus lennuõnnetusel 1910.

Esimene legendaarne Rolls-Royce'i mudel Silver Ghost valmis 1906. a ja kandis märki «maailma parim». Selle mootorimürin oli nagu vaikse õmblusmasina surin. Autol oli kuus silindrit ja seitsmeliitrine silindrimaht ning 48 hobujõudu. See püstitas uue sõidukestusrekordi -- 23,2 miili ilma peatuseta.

Silver Ghost, mida toodeti 1925. aastani kokku 7879 tükki, pani aluse Rolls-Royce'i edule. Üks neist toimetati Vene tsaari perekonnale ja hiljem kasutas seda Lenin.

Kuni aastani 1922 valmistas Rolls-Royce ainult Silver Ghosti, tootes ise ?assii ja mootori ning tellides kere teiselt tootjalt. 1922. aastal tutvustati uut mudelit New Phantom. Kuni tänase päevani on firma valmistanud 25 mudelit, neist viimast, Silver Seraphi esitleti tänavu. Selle hind on ligi 3,2 miljonit Eesti krooni.

Tervikautosid hakkas Rolls-Royce tootma alles pärast Teist maailmasõda, kasutades selleks 1931. a ostetud Bentley tehast. Traditsiooniline kujuke auto ninas (The Spirit of Exstasy) valmis 1911. aastal. Selle valmistas skulptor Charles Robinson Sykes modell Eleanor Velasco Thorntoni järgi. Originaalkuju tellis oma Rolls-Royce'ile John Walter Edward-Scott-Montagu. Eleanor oli lord Montagu sekretär ja armuke, kuid seisuste vahe ei võimaldanud neil abielluda. Hiljem telliti skulptorilt analoogne skulptuur, mis paigutati igale Rolls-Royce'ile.

Rolls-Royce'i firmamärgil on kaksik-R, mis esialgu olid punased, kuid pärast 1933. a muutusid need mustaks. Arvati, et värv läks mustaks sellepärast, et Henry Royce 1933. a suri. Tegelik põhjus oli aga selles, et paljudele ostjatele, nende seas Walesi prints, ei meeldinud punane värv.

Üks Rolls-Royce'i müüte on ka see, et kui selle automargi omanikul peaks ükskõik kus maailma nurgas autoga probleeme tekkima, tarvitseb tal ainult helistada tehasesse, kust kohe saadetakse mehaanik teele.

Tegelikult ei ole Rolls-Royce ammu enam puhtalt Briti auto. Kolmandiku sellest moodustavad imporditud osad, sealhulgas Saksamaalt pärit mootor ja USAst tarnitav käigukast. Aga ükskõik kes iganes peaks selle Briti firma üle võtma, ei tohi ta unustada lugu leedist, kes ostis Rolls-Royce'i ja küsis Henry Royce'i käest: «Mis juhtub siis, kui teie tehas valmistab kehva auto?» Mille peale söör Henry vastas: «Meie vabriku väravavaht ei laseks niisugust autot iialgi väravast välja.»

Firma praegused probleemid on tingitud sellest, et tootmine on liiga väike ja ebaratsionaalne -- aastas toodetakse vaid 2000 autot. Tänavu 8. jaanuaril oli Rolls-Royce'i päästekomitee sunnitud firma müüki panema.

Aprilli algul otsustas Vickers, kellele Rolls-Royce kuulub, vastu võtta Saksa autotootja BMW 340 miljoni naela suuruse pakkumise ja on alustanud selle üle läbirääkimisi.

Samal ajal on teine Saksa autofirma Volkswagen lubanud BMW pakkumise üle trumbata, mis on Vickersi aktsionärid väga mõtlikuks teinud, sest algul lootis Vickers müügist saada 400--500 miljonit naela. Kuuldavasti kavatseb VW pakkuda 360-380 miljonit naela või isegi kuni 405 miljonit.

Nagu BMWgi, lubab VW investeerida Rolls-Royce'i 23 miljardit Eesti krooni, et välja töötada kaks uut mudelit. Erinevalt BMW pakkumisest tahaks VW osta Vickersilt ka Cosworthi mootoritehast. VW ostmist komplitseerib see, et BMW tarnib Rolls-Royce'idele mootoreid ja on lubanud sellest loobuda, kui ostjaks saab VW.

Väiksusele vaatamata on Rolls-Royce'i käes 8 protsenti luksusautode turust. BMW-le, kelle käive on 67 korda suurem, kuulub luksusautode turust ainult 2 protsenti. DI-KL-WB-ÄP