Uuringu kohaselt on regioonis keskmiselt vaid 17 telefoni 100 inimese kohta.
Kui välja arvata Venemaa kaugekõnede ja rahvusvahelise telefonside operaator Rostelecom, on 12 regiooni riiki, sh Eesti, Ungari, T?ehhi ja Läti, müünud strateegilise osaluse oma telefonside operaatorfirmades välisinvestoritele.
Enamik neist riikidest kavndavad mõne aasta pärast telefonside operaatorfirma ka avalikult kaubeldavaks muuta. Rostelekomi 49% aktsiaid muudeti avalikult kaubeldavaks juba 1993. aastal.
Kõrgeima telefoniseerituse astme oli raporti järgi saavutanud Bulgaaria Telekom. Bulgaarias on 37 telefoni 100 inimese kohta. Samas olid firma tulud telefoniabonendi kohta madalaimad, ca 25 dollarit aastas. Põhjuseks on hüperinflatsioon, mis viis 1997. a Bulgaaria levi kursi olulisele langusele.
Kõrgeima tulususega oli Ungari firma Matav, millest 67,2 protsenti kuulub USA grupile Ameritech Corp ja Deutsche Telecom AG-le ja mille tulu telefoni kohta oli 444 dollarit aastas.
Price Waterhouse'i sõnul on võimatu teada saada telefoniabonentide hulka Venemaal, kus aga tulusus peaks olema üks kõrgemaid -- ca 250 dollarit abonendi kohta aastas.
Uurimusse kuulusid veel Venemaa Svjazinvest, Moldova, Makedoonia, Rumeenia, Poola ja Slovakkia telefonifirmad. REUTERS-ETA
Seotud lood
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.
Enimloetud
1
Ka Villig avas oma padeliäri
3
Droonimüüja: Eesti on teistest maha jäänud
5
Investor ootaks madalamat hinda
Hetkel kuum
Ka Villig avas oma padeliäri
Investor ootaks madalamat hinda
Tagasi Äripäeva esilehele