• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hoiupank on seadust rikkunud

    Hoiupanga seaduserikkumist tunnistas ka keskpank. Eesti Panga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmann ütles, et krediidiasutuse seadus ei määratle, kuidas käituda olukorras, kui krediidiasutuse aktsiad tulevad tema bilanssi kolmanda osapoolega seotud kohustustega seoses.
    Audiitorfirma KPMG Estonia juhtivkonsultant Vello Volt peab Hoiupanga ja Eesti Panga otsust tõsiseks seaduserikkumiseks. Pole oluline, kas need aktsiad tulid panga bilanssi kolmanda või viienda osapoolega seotult, lausus Volt. Sama kinnitas ka KPMG Estonia audiitor Andres Root.
    Hoiupanga pearaamatupidaja Juta Maar kinnitas, et aktsiad ostis välja sajaprotsendiliselt Hoiupanga kontrolli all olev firma. Volt tõdes, et Hoiupank rikkus seadust, juhul kui ostis oma aktsiaid ise või tegi seda tütarfirma kaudu.
    Endine Hoiupanga juhatuse liige Aavo Kokk ütles, et Eesti Pangal polnud valikut. Koka sõnul pakkus Hoiupank välja variandi, et laenu pikendatakse, kuid keskpank polnud nõus. «Eesti Pank toetas põhiaktsionäre, kuid Hoiupangale oma aktsiate ostuks loa andmise seaduslikkus on kaheldav,» kommenteeris ta.
    BNSi juhatuse esimees ja Hoiupanga aktsionär Allan Martinson kinnitas, et kahtlemata on tegu petmisega, kui Hoiupank ostis HTASilt aktsiad 20% turuhinnast kallimalt. «Hoiupank peaks tõestama, et 45 miljoni kaotus oli soodsam kui ükskõik milline alternatiiv,» sõnas ta.
    Väikeaktsionär Ignar Fjuki arvates on tegu suurpettusega. «Peale aktsionäride on patustatud ka seaduste vastu,» sõnas ta.
    ASi Hansa Investeeringud juhatuse liige Viktor Mahhov ütles, et ei tunne end petetuna. «Kuid mulle ei meeldi Hoiupanga Töötajate ASi vassimine,» sõnas ta.
    Hoiupanga nõukogusse ebaõnnestunult kandideerinud ärimees Tiit Vähi sõnas, et majanduses on risk alati olemas. «Nad riskisid siiski eelkõige enda rahaga ettevõtet hoides,» kommenteeris Vähi aktsiaostu. Vastates küsimusele, kas ta oleks midagi nõukogus olles teisiti teinud, lausus Vähi, et ta kunagi ei mõtle, mis siis oleks saanud, kui miski asi oleks toimunud. «Aga ju siis arvati, et ma midagi teistmoodi teen, kui praegu asjad on, sellest tulenes kahe suuraktsionäri vastuseis minule,» tõdes ta.
    Kui HTAS Daiwa pangalt sügisel laenu võttis ning 1,5 miljonit aktsiat pantis, garanteeris aktsiaostu Hoiupank. Laenulepingu lõppedes 29. aprillil oli 220 miljoni krooni suurune laen tagasi maksmata ja Hoiupank oli lepingu järgi kohustatud aktsiad välja ostma.
    Endine Hoiupanga juhatuse esimees Aare Kilp väitis korduvalt, et Hoiupangal pole mingeid kohustusi seoses HTASi ja Daiwa panga laenulepinguga. Sama väitis ka HTASi juht Marcel Vichmann. Ülemöödunud nädalal ütles Hoiupanga juhatuse esimees Üllar Jaaksoo, et Hoiupank võttis laenuga seoses kohustusi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andres Viia, Jüri Jõema: vajadus tarkvaraarendajate järele kasvab hüppeliselt
Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
PRFoods võtab Rootsi kalakasvatuse käivitamiseks laenu
PRFoods võtab Rootsis miljon eurot laenu kalakasvatuse käivitamiseks, selgub börsiteatest.
PRFoods võtab Rootsis miljon eurot laenu kalakasvatuse käivitamiseks, selgub börsiteatest.
Rekordilisest pakiturust poolt kontrollib Omniva
Lõppenud aastal liikus pakiautomaatidesse üle 12 miljoni paki, mis on 33% rohkem kui aasta varem.
Lõppenud aastal liikus pakiautomaatidesse üle 12 miljoni paki, mis on 33% rohkem kui aasta varem.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis aastaga ligi veerandi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta detsembris 2020. aasta sama kuuga võrreldes 24,7 protsenti, teatas statistikaamet.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta detsembris 2020. aasta sama kuuga võrreldes 24,7 protsenti, teatas statistikaamet.