• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rein Otsason pöörab uue lehekülje

    Mais Itaalia ärimehe Ernesto Preatoniga 40 protsendi Krediidipanga aktsiate müügiks eellepingu sõlminud Rein Otsason tunnistab, et kahju on. «Kahjutunne on vast ka põhjuseks, miks omanikeringi laiendamine varem ei toimunud,» lausub Krediidipanga enamusaktsiate senine kontrollija. «Aga elu peab edasi minema.»
    Aktsiamüügi peapõhjus on see, et väikepankadel on raske läänest odavat raha leida.
    Eeldatavalt mitmekümne miljoni kroonini ulatuvat aktsiate müügihinda ei soovi kumbki osapool avalikustada, Otsason keeldub ka rääkimast, mida ta saadud rahaga ette võtab.
    Seevastu loodab ta, et pärast panga enamusaktsiate müüki Preatonile muutub tema töö lihtsamaks. «Minu ülesandeks jääb tõenäoliselt kontrollimine ja põhiliste töösuundade väljatöötamine,» ütleb ta. «Peab endale midagi selle kõrvale juurde otsima.»
    Selleks peab Otsason uute ettevõtete rajamise plaane. «Pankade loomise aeg Eestis on ümber, ilmselt võiks luua mingi finantseerimisfirma, mis aitaks kaasa projektide rahastamisele ja ettevõtete loomisele,» märgib ta.
    1993. aasta 1. jaanuaril Krediidipangas kassiirina alustanud ja end tegevdirektoriks üles töötanud Andrus Kluge sõnul oli panga algusaegadel ideede genereerimine ja otsuste langetamine peaaegu ainuisikuliselt Rein Otsasoni õlgadel. «Teistel oli rohkem käsutäitja roll,» räägib ta.
    Kui meenutada Klugele Preatoni lubadust tuua Krediidipangale uus tegevjuht Itaaliast, märgib praegune tegevdirektor lakooniliselt, et kollektiiv püüab mõelda globaalselt, mitte igaüks oma mätta otsas kükitada.
    Hetke pärast lisab ta, et kohalikke olusid mitte tundva inimese määramine tegevjuhiks ei ole siiski eriti mõttekas.
    Teised praegused panga omanikud ei ole üheselt panga Preatonile müümise poolt.
    Otsason nendib mõtlikult, et tõepoolest ei ole panga müümisega seonduv kulgenud ilma siseprobleemideta, kuid rohkem ta sellest rääkida ei taha. «Peab lootma, et koondamislainet siiski ei tule,» lisab ta.
    Rahareformi kuuldused muutsid Krediidipanga juhtkonna ärevaks.
    «Osa rubladest jätsime siia ja osa viisime kohvriga Moskvasse. Hiljem pidime muidugi tagasi tooma,» meenutab Otsason tollaste aegade üle tagantjärele muiates.
    Kohvriga rahavedamine tekitas veidi varem, 1991. aastal, mil Otsason oli Eesti Panga president, tema nime ümber margaafääriks nimetatud skandaali, mis tollase peaministri Edgar Savisaare võimendusel sai Otsasonile saatuslikuks ning avas tee uuele Eesti Panga presidendile Siim Kallasele.
    «Eks igaüks võitleb oma vahenditega,» konstateerib Otsason. «Ent kui ma poleks töötanud Eesti Panga presidendina, ei oleks mul tekkinud ka oma panga loomise mõtet.»
    Rein Otsasoniga lähemalt kokku puutunud inimesed iseloomustavad teda kui põhimõttekindlat, võib-olla isegi veidi jäärapäist ja tarka inimest, kes püüab enamiku asju ise ära teha ja mõõdab sada korda, enne kui ühe korra lõikab.
    Samas ei saaks öelda, et ta väga karmikäeline oleks, lausub Kluge. «Pigem on ta vahel oma töötajate suhtes isegi liiga leebe.»
    Siim Kallase hinnangul usaldab Otsason kõige rohkem iseennast ja seepärast kipubki kõike teiste eest ära tegema.
    Kluge arvates oli see panga algusaegadel igati normaalne, viimasel ajal aga pole enam vaja töötajate suhtes ranget kontrolli rakendada.
    «Püüan mõningate oma iseloomujoontega võidelda ja vestlen nüüd mõne osakonnajuhatajaga päeva jooksul vaid viis minutit,» on Otsason rahul enda väljakoolitatud kaadriga.
    Loomult on Otsason kinnine, paljud tema tuttavad ei tea näiteks midagi tema Tallinnas Trummi tänaval elava perekonna käekäigust.
    «Mina olen temaga seltskondlikult lobisenud ja viskit joonud, aga ma ei usu, et neid inimesi eriti palju on,» räägib Kallas.
    Kavalalt naeratades tunnistab Otsason, et Kallasel võib õigus olla.
    «Aga loomulikult on mul väike ringkond lähedasi,» kinnitab ta kohe.
    Otsasoni Moskvast leitud abikaasa Valentina kuulub Krediidipanga nõukogusse ja juhatab ühiskondlikus korras teatriharrastajate seltsi, püüdes leida silda eesti ja vene kultuuri vahel.
    Otsasoni poeg lõpetas alles keskkooli ja isa sõnul tal selgeid sihte silma ees veel ei ole. «Ta on alles liiga noor, et temast kirjutada,» arvab Otsason. «Olin ettevaatlik ja abiellusin hilja.»
    Otsasoni Eesti Panga presidendi kohale kutsunud tollane ministrite nõukogu esimees Indrek Toome avaldab tunnustust, et Otsason suutis võrdlemisi eaka mehena Eesti noorusekultuses ärimehena läbi lüüa. «Ta on näide sellest, et kui on mõistust ja tahtmist, jõuab ka noorematega sammu pidada,» ütleb Toome, kes ise 48aastasena äritegevusega alustas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

TalTechi teadur: süsinikdioksiid tuleb kinni püüda
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Tallinna börs meelitab mind kohviaroomiga
Investorid kolmeeuroseid kohve iga päev pigem ei tarbi, aga see ei tähenda, et sama raha eest kohvimaailma panustada ei võiks. Tänasest on võimalik märkida Eesti kohvifirma OA Coffee aktsiaid ja ei tea, kas sihilikult või mitte, aga ühe aktsia hinnaks on 3,3 eurot, mis on umbes sama, kui osta üks tass kohvi mis tahes kohvikus. Seega tekib mul küsimus, kumb on kasulikum rahapaigutus.
Investorid kolmeeuroseid kohve iga päev pigem ei tarbi, aga see ei tähenda, et sama raha eest kohvimaailma panustada ei võiks. Tänasest on võimalik märkida Eesti kohvifirma OA Coffee aktsiaid ja ei tea, kas sihilikult või mitte, aga ühe aktsia hinnaks on 3,3 eurot, mis on umbes sama, kui osta üks tass kohvi mis tahes kohvikus. Seega tekib mul küsimus, kumb on kasulikum rahapaigutus.
Raadiohommikus: uue riskifondi miljonid, meelerahu ja politseinikud allilmas
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Raadiohommikus: kust tuleb töökius ning kuidas peab maitsema veganpihv?
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.