Kütuseraha möödub teeaukudest

Kütuseaktsiisi laekub aastas umbes 1,23 miljardit krooni.

Valdades, suuremates linnades ja maanteeameti poolt riigiteedele kulutatakse kokku umbes miljard krooni. «Lihtne tehe näitab, et umbes 230 miljonit krooni ei jõua teedele,» lausub maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus.

Rahandusministeeriumi eelarvespetsialist Jaan Juhanson väidab, et maanteed pole ainus koht, kuhu kütuseaktsiisist laekuv raha peaks minema. Peale riigimaanteede lähevad aktsiisimiljonid ka parvlaevade, sadamate, vee- ja raudteede korrastuseks. Samuti ühistranspordi toetuseks.

Sõrmus pole sellega nõus. Kütuseaktsiisi kogumise ainus eesmärk on see raha teedeehitusse suunata. Need, kes seda kütuseaktsiisi maksavad, ootavad, et teed korda tehtaks, sõnab ta.

Sõrmus on veendunud, et teede ehituse ja remondi jaoks tuleb luua sihtkapital. Kõik raha, mis teede remondiks kogutakse, peaks sinna sendi pealt minema.

Hiljem, kui mahajäämus teedel hakkab kaduma, võib osa kütuseaktsiisist suunata muudesse valdkondadesse.

Sõrmus oli aasta alguses väga nördinud, kui kuulis, et loodetud 869 miljoni krooni asemel saab amet riigiteede remondiks üle kahesaja miljoni krooni võrra vähem. Sel aastal remonditakse plaanitud 300 kilomeetrist umbes 100 kilomeetrit riigiteid.

Mõned aastad võib taastusremonti asendada tee pindamine, kuid ühel hetkel pindamine enam ei aita. Kui analoogne alafinantseerimine jätkub, siis väga musta stsenaariumi järgi võib juhtuda, et asfaltkattega teelõik tuleb muuta tagasi kruusateeks, sõnab Sõrmus.

Maanteeameti tehnilise järelevalve talituse juhataja Ülo Kääramees on mitukümmend aastat maanteedel ehitus- ja remondiobjektide vahet sõitnud. Kogu tee vältel, mil me ühelt objektilt teisele sõidame, räägib ta vaikselt iga teelõigu iseärasustest, hädadest ja vajadustest. Kusagil on praod tekkinud, kusagil on teealune mullakiht kehv. Vaid mõnes kohas julgeb ta öelda, et vaat siin on tee korras.

Kääramees räägib, et ennekõike on vaja mingisugustki kava või sihti, miks üldse midagi teedel teha. Praegu pole riiklikku otsust, mida maanteedega teha ja kuidas seda kõike finantseerida.

Mitmeid maanteeameti korraldatud teeremondikonkursse võitnud TREV-2 tootmisdirektor Lembit Makstin räägib, et Eestis on teederemondi firmade vahel äge konkurents ja hinnad on löödud väga madalale.

Üks Eesti teedefirma oli konkureerinud Lätis ja võitnud seal pika puuga, kuid konkursi korraldanud Läti ametkond praakis ta välja, sest hind, mida nad pakkusid, oli lätlaste arvates ebatõenäoliselt madal, räägib Makstin.

Makstin kurdab, et Eestis kaalub riik projekte liiga kaua. Tema sõnul on täiesti naeruväärne, kui peetakse mõnda projekti üle jõu käivaks. «Siin anna ainult kätte ja kõik tehakse ära,» lausub ta.

Makstin on veendunud, et korraliku tee rajamine äärealadeni on oluline riigi regionaalpoliitikas.

Võrumaal tekkisid pärast maantee asfalteerimist tee äärde korralikud poed ja söögikohad. Keegi värvis kohe oma majal katuse ära, elu hakkas taas käima, meenutab Makstin.

Sel aastal läheb riigiteede remondiks 650 miljonit krooni, millest investeeringuteks (päris uute teelõikude ja sildade rajamine või kapitaalne remont) läheb127 miljonit krooni.

Näiteks Vaida kandis TallinnaTartu maanteel paralleelse sõidurea rajamiseks ja Kärevere silla ehituseks investeeritakse kokku 81 miljonit krooni.

Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel asuva Päärdu silla kapitaalremonti investeerib maanteeamet sel aastal 10 miljonit krooni. Tallinna-Narva maanteel asuva Ruu-Aaspere teelõigu rajamiseks läheb 19 miljonit krooni. Jõhvi-Tartu-Valga maanteel asuva ümbersõidu rajamiseks kulub 8 miljonit krooni.

Sellel aastal on plaanitud pinnata 645 kilomeetrit teid kokku 45 miljoni krooni eest. Maanteeamet taotleb riigieelarvest veel lisa 21 miljonit krooni, siis saab 300 kilomeetri jagu pindamistöid rohkem teha.

Kitsas on Tallinna-Narva maantee remondiga, sest selleks loodetud Phare programmi raha jäi saamata. Riigieelarvest taotletakse sinna 17 miljonit krooni.

Taastusremondi osas kavatseti Phare rahaga remontida 31 kilomeetrit Tallinna-Pärnu-Ikla maanteed. Nüüd tuleb selleks 23 miljonit krooni taotleda riigilt lisaks.

Ka 600 kilomeetri kruusateede remondiks küsis maanteeamet juurde 30 miljonit krooni. «Need oleksid tähtsamad tööd, mis jääksid tegemata, kui seda lisaraha ei saa,» ütleb Sõrmus. Kokku soovib maanteeamet riigieelarvest lisaks 91 miljonit krooni.

Ka Kilingi-Nõmme ümbersõidu rajamiseks ei jagu sellel aastal raha.

Dirhami teede remonti oodatakse pikemat aega, Rapla linna ümbersõit on kaua pooleli ja nii ta praegu jääb. Viljandi-Põltsamaa vahel jääb ka üks teelõik tegemata.

Järgmiseks aastaks taotles maanteeamet teede ehituseks 1,1 miljardit. Sõrmus teab, et tegelikult saab riigieelarvest 889 miljonit krooni.