Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kütuseraha möödub teeaukudest

    Kütuseaktsiisi laekub aastas umbes 1,23 miljardit krooni.
    Valdades, suuremates linnades ja maanteeameti poolt riigiteedele kulutatakse kokku umbes miljard krooni. «Lihtne tehe näitab, et umbes 230 miljonit krooni ei jõua teedele,» lausub maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus.
    Rahandusministeeriumi eelarvespetsialist Jaan Juhanson väidab, et maanteed pole ainus koht, kuhu kütuseaktsiisist laekuv raha peaks minema. Peale riigimaanteede lähevad aktsiisimiljonid ka parvlaevade, sadamate, vee- ja raudteede korrastuseks. Samuti ühistranspordi toetuseks.
    Sõrmus pole sellega nõus. Kütuseaktsiisi kogumise ainus eesmärk on see raha teedeehitusse suunata. Need, kes seda kütuseaktsiisi maksavad, ootavad, et teed korda tehtaks, sõnab ta.
    Sõrmus on veendunud, et teede ehituse ja remondi jaoks tuleb luua sihtkapital. Kõik raha, mis teede remondiks kogutakse, peaks sinna sendi pealt minema.
    Hiljem, kui mahajäämus teedel hakkab kaduma, võib osa kütuseaktsiisist suunata muudesse valdkondadesse.
    Sõrmus oli aasta alguses väga nördinud, kui kuulis, et loodetud 869 miljoni krooni asemel saab amet riigiteede remondiks üle kahesaja miljoni krooni võrra vähem. Sel aastal remonditakse plaanitud 300 kilomeetrist umbes 100 kilomeetrit riigiteid.
    Mõned aastad võib taastusremonti asendada tee pindamine, kuid ühel hetkel pindamine enam ei aita. Kui analoogne alafinantseerimine jätkub, siis väga musta stsenaariumi järgi võib juhtuda, et asfaltkattega teelõik tuleb muuta tagasi kruusateeks, sõnab Sõrmus.
    Maanteeameti tehnilise järelevalve talituse juhataja Ülo Kääramees on mitukümmend aastat maanteedel ehitus- ja remondiobjektide vahet sõitnud. Kogu tee vältel, mil me ühelt objektilt teisele sõidame, räägib ta vaikselt iga teelõigu iseärasustest, hädadest ja vajadustest. Kusagil on praod tekkinud, kusagil on teealune mullakiht kehv. Vaid mõnes kohas julgeb ta öelda, et vaat siin on tee korras.
    Kääramees räägib, et ennekõike on vaja mingisugustki kava või sihti, miks üldse midagi teedel teha. Praegu pole riiklikku otsust, mida maanteedega teha ja kuidas seda kõike finantseerida.
    Mitmeid maanteeameti korraldatud teeremondikonkursse võitnud TREV-2 tootmisdirektor Lembit Makstin räägib, et Eestis on teederemondi firmade vahel äge konkurents ja hinnad on löödud väga madalale.
    Üks Eesti teedefirma oli konkureerinud Lätis ja võitnud seal pika puuga, kuid konkursi korraldanud Läti ametkond praakis ta välja, sest hind, mida nad pakkusid, oli lätlaste arvates ebatõenäoliselt madal, räägib Makstin.
    Makstin kurdab, et Eestis kaalub riik projekte liiga kaua. Tema sõnul on täiesti naeruväärne, kui peetakse mõnda projekti üle jõu käivaks. «Siin anna ainult kätte ja kõik tehakse ära,» lausub ta.
    Makstin on veendunud, et korraliku tee rajamine äärealadeni on oluline riigi regionaalpoliitikas.
    Võrumaal tekkisid pärast maantee asfalteerimist tee äärde korralikud poed ja söögikohad. Keegi värvis kohe oma majal katuse ära, elu hakkas taas käima, meenutab Makstin.
    Sel aastal läheb riigiteede remondiks 650 miljonit krooni, millest investeeringuteks (päris uute teelõikude ja sildade rajamine või kapitaalne remont) läheb127 miljonit krooni.
    Näiteks Vaida kandis TallinnaTartu maanteel paralleelse sõidurea rajamiseks ja Kärevere silla ehituseks investeeritakse kokku 81 miljonit krooni.
    Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel asuva Päärdu silla kapitaalremonti investeerib maanteeamet sel aastal 10 miljonit krooni. Tallinna-Narva maanteel asuva Ruu-Aaspere teelõigu rajamiseks läheb 19 miljonit krooni. Jõhvi-Tartu-Valga maanteel asuva ümbersõidu rajamiseks kulub 8 miljonit krooni.
    Sellel aastal on plaanitud pinnata 645 kilomeetrit teid kokku 45 miljoni krooni eest. Maanteeamet taotleb riigieelarvest veel lisa 21 miljonit krooni, siis saab 300 kilomeetri jagu pindamistöid rohkem teha.
    Kitsas on Tallinna-Narva maantee remondiga, sest selleks loodetud Phare programmi raha jäi saamata. Riigieelarvest taotletakse sinna 17 miljonit krooni.
    Taastusremondi osas kavatseti Phare rahaga remontida 31 kilomeetrit Tallinna-Pärnu-Ikla maanteed. Nüüd tuleb selleks 23 miljonit krooni taotleda riigilt lisaks.
    Ka 600 kilomeetri kruusateede remondiks küsis maanteeamet juurde 30 miljonit krooni. «Need oleksid tähtsamad tööd, mis jääksid tegemata, kui seda lisaraha ei saa,» ütleb Sõrmus. Kokku soovib maanteeamet riigieelarvest lisaks 91 miljonit krooni.
    Ka Kilingi-Nõmme ümbersõidu rajamiseks ei jagu sellel aastal raha.
    Dirhami teede remonti oodatakse pikemat aega, Rapla linna ümbersõit on kaua pooleli ja nii ta praegu jääb. Viljandi-Põltsamaa vahel jääb ka üks teelõik tegemata.
    Järgmiseks aastaks taotles maanteeamet teede ehituseks 1,1 miljardit. Sõrmus teab, et tegelikult saab riigieelarvest 889 miljonit krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Andre Nõmm: kapitalism ei lakka rohepöörde tõttu olemast
Enne, kui ESG investeeringud temperatuuri jahutama hakkavad, võivad nad vahel liiga kuumaks kütta ühte ja sama alusvara, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm
Enne, kui ESG investeeringud temperatuuri jahutama hakkavad, võivad nad vahel liiga kuumaks kütta ühte ja sama alusvara, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm
Paus läbi: LHV aktsiatega saab jälle kaubelda
LHV Groupi aktsiatega jätkatakse kauplemist täna, kui Tallinna börs avaneb kell 10.00.
LHV Groupi aktsiatega jätkatakse kauplemist täna, kui Tallinna börs avaneb kell 10.00.
Kasvuekspert: lühiajaline mõnu tekitab halbu harjumusi
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Järjekordne krüptofirma seisatas raha väljamaksed
Singapuri krüptofirma Vauld peatas väljamaksed oma platvormil ja palkas nõuandjad hindama oma tulevikuväljavaateid restruktureerimisest teiste firmadega liitumiseni.
Singapuri krüptofirma Vauld peatas väljamaksed oma platvormil ja palkas nõuandjad hindama oma tulevikuväljavaateid restruktureerimisest teiste firmadega liitumiseni.
Euroopa pankurite rahapeole otsitakse pidurit
Euroopa Keskpank otsib võimalusi peatamaks kommertspanku teenimast üliodavate laenuskeemide abil miljardeid lisaeurosid, vahendab Financial Times.
Euroopa Keskpank otsib võimalusi peatamaks kommertspanku teenimast üliodavate laenuskeemide abil miljardeid lisaeurosid, vahendab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.