Lähiaastatel hakkavad suurenema investeeringud Euroopa Liitu (EL) pürgivatesse riikidesse, sealhulgas Eestisse.
Euroopa Liit on otsustanud, et 11 ühendusse pürgivat riiki hakkavad alates 2000. aastast saama aastas 7,9 miljardit Eesti krooni oma infrastruktuuri parandamiseks. Uue abiprogrammi nimi on ISPA (Instrument for Pre-Accession Aid). Sellele lisaks jätkub kandidaatriikide maanteede, raudteede, sadamate ja lennuväljade ajakohastamine Phare programmi järgi, kus aastas eraldatakse selleks otstarbeks 2,37 miljardit krooni.
On arvestatud, et kandidaatriikide infrastruktuuride moderniseerimiseks kulub kuni 2015. aastani 1422 miljardit Eesti krooni, millest 790--1100 miljardit kulub Euroopa nn põhiliste transpordikoridoride loomiseks. Viimati mainitute hulka kuuluvad nii Via Baltica kui ka Balti raudtee.
ELi nõue on, et kõik kandidaatriigid kulutaksid ise infrastruktuuri peale 1,5 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Näiteks Sloveenia vastavad kulud on juba praegu 2,3 protsenti SKTst.
ELi liikmes- ja kandidaatriikide esindajad on praegu koos Viinis, et otsustada Euroopa 26 riiki hõlmava liiklusvõrgu põhistruktuuri. KL-ÄP
Seotud lood
Sügistalvine hooaeg on käes ja sellega seoses kuulutame taas välja valdkondade ja maakondade TOP-id, kus tunnustatakse Eesti ettevõtluse tublimaid tegijaid. TOPides osalemine annab ettevõttele võimaluse näidata oma majandustulemuste tugevust ja olla nähtav laiemale publikule.
Viimased uudised
Eesti veised võivad taastatud pärandniitudel edasi süüa
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele