Igal jalgratturil on oma sõidustiil

Rahulikul liikumisel asfaltteel linna vahel tööle või näiteks poodi on jalgratas igapäevane liiklusvahend. Linnarattal on kitsamad kummid ja täielik lisavarustus:

porilauad, pakiraam, esi- ja tagatuli, seisujalg. Spetsiaalriietust ei ole vaja. Rattal peavad helkurid olema kodarates, ees ja taga, tagavilkur on soovitatav. Sellise rattaga on hea ka matkata.

Trikiratas leiutati Ameerikas. Trikirattasõidust on saanud publikuala, mida näiteks Eurospordi telekanal sageli näitab. Eestis selle ala spetsialiste veel ei ole.

Trikiratas on pöörleva lenksuga, eriti vastupidava ehitusega sõiduriist, millel on vaid üks käik, samuti esi- ning tagarattast välja ulatuvad pulgad, millel saab trikkide tegemisel seista.

Mägiratas sobib sportlikuks ajaviiteks aktiivsele inimesele. Mägirattal on 21--24 käiku, laiad kummid, vastupidav ehitus. Metsasõidu ratta komponendid võiksid olla vähemalt sarjast Shimano Altus, trennirattal vähemalt Shimano Alivio või STX. Esiamort ja V-pidurid on soovitatavad. Kasutada tasub rattariietust: kergesti pestavat ja erksavärvilist sõidusärki ja tagumikualuse pehmendusega liibuvaid rattapükse. Komplekti hind on 500--900 krooni. Tõsisem treenija kasutab ka spetsiaalseid, klambriga lukustuvaid rattasõidu kingi. Kiiver on kohustuslik.

Tõeline rattafänn ei lase end häirida äkilistest laskumistest ning kehvast rajast, sest ta sõidab esi- ja tagaamordiga rattaga. Sellisel tipprattal on ees 120mm käiguga motoamort ja piduritena kasutatakse ketaspidureid. Spetsiaalriietus ning kiiver on loomulik osa varustusest. Teravad laskumised koos adrenaliini ja suure riskiga on samuti loomulik.