• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maapanga hoop edukatele majapidamistele

    «Käin ja laenan sõprade käest raha,» ütleb Pihlakas. Talumajapidamine, mille väärtuseks peremees ise hindab miljoneid kroone, ootab umbrohutõrjet ja väetamist. Maapangas külmutatud laenurahale Pihlakas enam loota ei saa.
    Eestimaa talupidajate keskliidu peadirektor Kaul Nurm ennustab 2000 talu pankrotistumist Maapanga krahhi tõttu. See moodustab kolmandiku Eesti tootmistaludest, kes elatuvad ainult oma majapidamises teenitud tulust. Talunikel jäi arvetele kinni umbes 20 miljonit krooni.
    «Sügisel on raha vaja kütuse ostmiseks, vilja koristamiseks ja kuivatamiseks,» lausub Pihlakas. Tänavune saak tuleb Tallinna külje all Peetri talus korralik, kui vaid viljakoristus rahapuudusel toppama ei jää, ütleb peremees.
    Pihlakas hakkab vanduma, kui jutt läheb Maapanga kõrval ka piima kokkuostuhinna langemisele. Hilinemisega Peetri tallu jõudnud müügilepingu kohaselt saab talunik alates eelmisest kuust eliitpiima liitri eest 2,2 krooni. Talvel teenis ta liitri piima pealt 80 senti rohkem.
    «Kallan piima parem maha, sellise hinnaga ei müü,» müristab jässakas taluperemees.
    Pihlakas loeb, et tagasihoidlikel hinnangutel kuluks saagi kasvatamiseks kolmesajal hektaril põllumaal 850 000 krooni. «See on tagasihoidlik arvestus, palku näiteks ma siia ei arvestanud,» märgib talunik. Peetri talu eelmise aasta käive oli 2,2 miljonit krooni.
    Varasematel aastatel korralikku tulu toonud talust ei oota Pihlakas sellel aastal kasumit. Talunikul on veel eelmise aasta tulumaks maksmata, sest talul lihtsalt pole raha.
    Pihlakale ei meeldi võlgu elada. Seni on ta kõik laenuintressid ikka enne tähtaega tasunud. «Laenud pole olnud mulle koormavad, viivist olen vaid korra maksnud kahepäevase hilinemise eest,» kõneleb ta.
    «Sellel aastal maksan tagasi pangalaenu ning tegin Maapangale ka poole miljoni kroonise kingituse,» on Pihlakas nördinud. «Kingituse sulleritele,» lisab ta südametäiega.
    Eesti suuremaid talunikust kartuli- ja köögiviljakasvatajaid Laheotsa talu peremees Johannes Valk ei oota samuti sellel aastal kasumit. «Tööd pole pangas külmutatud raha pärast tegemata jäänud, kuid näiteks juurviljahoidlasse jäid jahutusseadmed ostmata,» räägib Valk. Laheotsa talul on Maapangas kinni kogu vaba raha, üle 400 000 krooni.
    1994. aastal pani Valk kartuli 26 hektarile põllumaale ja lõpetas aasta kahjumiga. Aasta hiljem suurendas ta kartulimaad 40 hektarile ja ei pidanud otsuses pettuma. Talu teenis kahe miljoni kroonise müügikäibe juures juba tulu.
    1996. aastal kasvatas Padisel elav talunik kartulit 70 hektaril põllumaal ja arvestas oma rentaabluseks 15--25 protsenti.
    Praegu on talunikul juba 160 hektarit kartulimaad, kuid majandusliku tulususe suhtes on kindlus kadunud. Valgule teeb muret liigsest vihmast tekitatud kahjustused põldudel.
    «Kartulisaak võib tänavu tulla plaanitust poole väiksem ja teiste köögiviljade saak umbes kolmandiku võrra väiksem,» sõnab Valk. «Kas Laheotsa talu jääb ellu, seda näeb järgmisel kevadel.»
    Valk on pidanud talu kümme aastat. Ta alustas heinaseemne kasvatusega, mis seoses Venemaa turu äralangemisega ennast ei õigustanud. Enne talu kasvatas Valk mädarõigast, hiljem roose. Selle tuluga rajaski ta oma talu.
    Lääne-Virumaa teraviljakasvataja Jaak Läänemets ei süüdista raha Maapanka kinnijäämises kedagi muud peale iseenda. «Juba talvel oli teada, et Maapank läheb, aga ikka jäi raha sinna,» ütleb ta.
    Kolmesajal hektaril vilja kasvataval Uuetoa talu peremehel Läänemetsal jäi Maapanka kinni veidi alla 100 000 krooni. Nüüd harjutab ta ennast mõttega, et see raha on jäädavalt kadunud.
    Kadariku köögiviljakasvatustalul jäi Maapanka üle 200 000 krooni. Kümne miljoni kroonise aastakäibega talu peremees Ants Pakk on nördinud: «See, et me rahast ilma jäime, on avalik vargus.» Ta ei usu enam, et ta oma raha veel kunagi näeb.
    Töö ei jää raha kaotamise pärast tegemata, kuigi see summa oli mõeldud käiberahaks, tähendab Pakk. Ta lausub, et Maapanga laenuosakond käis talle varem pidevalt peale, et ta oma raha just selles pangas hoiaks.
    Valitsus avab Maapanga hoiuste hüvitamiseks Ühispangas 366 miljoni kroonise deposiidi. 103 miljonit krooni läheb sellelt hoiuselt kohalike omavalitsuste hoiuste katteks, ülejäänud raha eraisikute, ettevõtete, mittetulundusühingute ja kohalikele omavalitsustele kuuluvate äriühingute hoiuste katteks.
    Hoiused kompenseeritakse Maapangas hoiuste tagamise fondi seaduse põhimõtetest lähtuvalt, st hoiused hüvitatakse kuni 20 000 krooni ulatuses. Kui hoiustajal on pangas 20 000 krooni, saab ta kätte 90 protsenti sellest ehk 18 000 krooni. Üle 20 000 kroonise hoiuse puhul saab hoiustaja olenemata hoiuse suurusest tagasi 20 000 krooni.
    «See on narrimine,» ütleb Ants Pihlakas. «Selle näpuotsatäiega pole midagi peale hakata.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Portaalides käib kinnisvara soodusmüük. "Agressiivne hinnatõus on möödas." Müüjate turust on saamas ostjate turg.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
S&P 500 aktsiaindeks jätkas langust uue tänavuse põhjani
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Taani: Nord Stream 2 gaasitoru lekib ohtlikult
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Raadiohommikus: Kas kallis energia röövib teatrite ja majutusasutuste kliendid?
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.