Kalatöötlejad ootavad Euroopa Liidu heakskiitu

Jalakase sõnul jäid inspektorid kalatööstusega üldjoontes rahule, heites ette vaid mõningasi ebatäpsusi sisekorraeeskirjade järgimisel. Nii näiteks polnud rottide eemalehoidmiseks mõeldud mürgitatud toit selles tsehhi nurgas, kus ta plaani peal oli ette nähtud, lausus Jalakas.

Ta lisas, et töölisi üllatas ka see, kui inspektorid pöördusid nende poole konkreetsete küsimustega, mida nad teevad näiteks siis, kui temperatuur peaks mõnes masinas järsult tõusma.

Jalakas ütles, et suvi on kõige ebasobivam aeg kalatööstuste kontrollimiseks, sest ettevõtetes on puhkused ja kalatööstustes teostatakse remonttöid. Paljud kalatööstused on üldse remondi tõttu kinni, lisas ta.

Jalakase sõnul teadis ta inspektorite tulekust oma ettevõttesse nädal aega ette.

Kergem on läbida kontrolli uutel kalatööstustel, kes on hiljuti valmis saanud oma tootmishooned, näiteks ETK Pärnu kalamajand, leidis kalaliidu juht Valdur Noormägi. Kuna uute hoonete rajamisel on juba arvestatud Euroopas kehtivaid norme, puudub vajadus kiirete ümberkorralduste tegemiseks ja ehitustöödeks, põhjendas ta.

Veterinaarameti peadirektor Ago Pärtel ütles, et komisjon on oma töös väga põhjalik. Eelkõige nõutakse tegelike olude täpset vastavust ettevõtetes leiduvale dokumentatsioonile, lisas ta.

Eestis inspekteerimise tulemusi ei kommenteerita, kuid asjaosaliste sõnul ei paistnud märkustest tõsiste puuduste avastamist.

Täna peetakse viimane koosolek veterinaarameti ja põllumajandusministeeriumi esindajatega, seejärel komisjon lahkub.

Ekspordiluba taotleb 15 Eesti kalatööstusettevõtet, kokku tegutseb selles valdkonnas üle kahesaja firma. Kalatöötlejatele on välissidemete loomisel püsiv luba oluline, kuna Euroopa ostjad eeldavad tarnete püsivust ja usaldusväärsust. Ekspordiloa olemasolu võivad hakata nõudma ka Venemaa ja Ida-Euroopa riigid, kuhu praegu müüakse suur osa Eesti kalatoodangust.