• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus-Meremaa: turumajanduse musterriik

    Kui tööerakondlaste valitsus 1984. a võimule tuli, tegi riik poliitikas täispöörde. Ja ehkki võim nihkus vasemale, oli poliitika suund tugevalt parempoolne. Muudatuste peaarhitekt oli rahandusminister Roger Douglas. Tema nimest tulnud rogernoomika tähendas avaliku sektori remonti ja kulude kärpimist, põllumajandus- ja tööstustoetuste kaotamist ning tulumaksu tunduvat vähendamist. Rahapoliitikat korraldava keskpanga põhiülesandeks jäi inflatsiooni ohjeldamine.
    1990. aastate algul võimule tulnud parempoolne rahvapartei jätkas reforme. Valitsus kaotas kollektiivlepingu üldkehtivuse, vähendas streigiõigust ja kärpis sotsiaalabiraha. Heaoluriik kandis toimetuleku vastutuse indiviidile ja jättis oma rolliks vaeste aitamise.
    Reformide käigus on majandustulemused jõudsalt paranenud. Töötus on kahanenud 3,8 mln elanikuga riigis 10 protsendilt 7-le ja tööturu paindlikkus on parandanud hõivet eriti teeninduses. Majanduskasv on stabiilne, ehkki 1990. aastate alguse 6 protsendilt langenud praeguseks 3 protsendile. Uus-Meremaa ei ole jäänud puutumata Aasia kriisist, sest Jaapan ja Korea on Uus-Meremaa olulised kaubanduspartnerid, mis tähendab talle majanduskasvu üheprotsendilist kahanemist.
    1990. aastatel on Uus-Meremaal tänu reformidele õnnestunud kahandada riigivõlga poole võrra ja nüüd moodustab see 26% SKTst. Erastamisega on riigikassasse tulnud 50 miljardit Uus-Meremaa dollarit. Paljud valdkonnad, nagu näiteks pangandus, on läinud täielikult välismaalaste (austraallased, britid, ameeriklased) kätte. Konkurents on alandanud hindu, kuid ühtlasi läheb kasum välismaalaste taskusse.
    Riigi suurimaks majandusprobleemiks on maksebilansi puudujääk, mis küünib 8 protsendini. Keskpank peab selle peamiseks põhjuseks liiga suuri elamuehituslaene. Puudujääki tekitab ka peaaegu tollivaba poliitika, mis on muutnud tööstuse struktuuri. Päris hästi saavad tollideta hakkama põllu- ja metsamajandus, mis annavad üle poole ekspordituludest. Elavnenud on ka väiketööstus ja turism.
    Inimeste sissetulekute erinevus on kärisenud väga suureks. Hea sissetulek on ettevõtjatel ja kõrgharidusega inimestel ning oskustöölistel. Teeninduses püsib palk endisel tasemel, kuid tööd tuleb teha rohkem. Paljude elanike vaesumises on süüdi eluasemekulude kiire kasv ja sotsiaaltoetuste vähenemine. TS-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Nafta taastub kuus nädalat kestnud langusest
Nafta hind on täna kallinenud rohkem kui dollari võrra, sest investorid loodavad, et koroonaviiruse omikrontüve sümptomid on kerged, ja see aitas riskantsematel varadel kallineda. Lisaks sellele on ebatõenäoline, et Iraan oma eksporti suurendab, nii nagu varem oodati, vahendab Reuters.
Nafta hind on täna kallinenud rohkem kui dollari võrra, sest investorid loodavad, et koroonaviiruse omikrontüve sümptomid on kerged, ja see aitas riskantsematel varadel kallineda. Lisaks sellele on ebatõenäoline, et Iraan oma eksporti suurendab, nii nagu varem oodati, vahendab Reuters.
Elektri hind tõusis uue rekordini Novembri algusega võrreldes 15kordne tõus
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Vähemalt viis väärt juhtimistera Eesti tippudelt: lihtne vallandamine ja töötajate maavarad
Novembris Äripäeva raadios kõlanud Eesti juhid jagasid oma kogemust, kuidas vallandamine võib olla lihtsam kui see, mida juht tegelikult peaks tegema, kuidas enese ja töötajate piitsutamisest tasub loobuda ning kuidas teha sellist ettevõtet, mida töötajad kiidavad.
Novembris Äripäeva raadios kõlanud Eesti juhid jagasid oma kogemust, kuidas vallandamine võib olla lihtsam kui see, mida juht tegelikult peaks tegema, kuidas enese ja töötajate piitsutamisest tasub loobuda ning kuidas teha sellist ettevõtet, mida töötajad kiidavad.