- OMX Baltic−0,1%301,82
- OMX Riga−0,17%891,4
- OMX Tallinn−0,04%2 068,55
- OMX Vilnius0,26%1 200,59
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 1000,03%8 764,02
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,18
- OMX Baltic−0,1%301,82
- OMX Riga−0,17%891,4
- OMX Tallinn−0,04%2 068,55
- OMX Vilnius0,26%1 200,59
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 1000,03%8 764,02
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas mõjutab Venemaal toimuv Eesti majandust?
Vene keskpank ja valitsus ei kaitse enam rubla kurssi, aasta lõpuni võib rubla kurss «ujuda» maksimaalselt kuni 50%, st rublal lastakse aasta lõpuks devalveeruda kuni 50%.
Rublakoridori avardamine oli hädavajalik. Selle mõju Eesti majandusele on raske prognoosida, tõenäoliselt mingi mõju sel on, oleneb, kuidas käitub Moskva turg. Varem, 1992--1994, mil rubla kukkus kivina, oli selle mõju Baltimaadele null. Täna on situatsioon veidi teistsugune. Kui vaadata börse, siis viimastel kuudel arenevad need mõneti sarnaselt, languse suunas.
Maailmaturg vaatab Baltikumi, nagu oleks see tihedamalt seotud Venemaa ja Aasia finantsturgudega, kui baltlased seda ise ette kujutavad. Mõni finantsorganisatsioon, näiteks mõni Ameerika pensionifondvõi pank, kasutab juhust, et töötada Eesti krooni vastu.
Minu teada tehakse suurem osa Eesti firmade tehinguid Venemaaga dollarites, mitte rublas, arvestus käib ikka edasi dollarites ja dollar jääb selliseks, nagu oli. Eesti eksportööridele ei tohiks Venemaal toimuv seetõttu erilist mõju avaldada. Küll võib Venemaalt sissetoodav kaup odavneda. Venemaa turule minek muutub raskemaks, sest importkaup muutub vene elanikule kallimaks.
Venemaa on tollitõkked meile järjest kõrgemale tõstnud, mis on meie eksporti pidevalt vähendanud. Kas nüüd rublaga toimuv otsustavaks tõkkeks saab, ei oska öelda -- olen siin rohkem kõrvaltvaataja, sest ma ei ole täpselt jälginud Venemaad.
Üldisemalt tähendab see Vene turu ostu- jõu langust, teiselt poolt inflatsiooni käivitumist. Kõige rohkem mõjutab see ilmselt nende Eesti ettevõtjate eksporti, kes müüvad sealsele laiale tarbijale. Vähem puudutab see neid, kel on Venemaal kindlad kliendid, kellega arveldatakse välisvaluutas.
Rubla devalveerimine tähendab Venemaa suurele tõusvale väärtpaberiturule investeerinuile suure hulga raha kaotust. Kaudselt kandub see mõju ka Eesti börsile ja see pole ainult psühholoogiline, muutes negatiivselt välisinvesteeringute sissevoolu Eestisse. Kui Venemaal läheb halvasti, siis ei lähe ka meil üleliia hästi.
Küsimus on selles, kas devalveerimine toimub n-ö juhitava valuuta väärtuse vähendamise kaudu või lõpeb Vene rahasüsteemi krahhiga. Neil on erinevad järeldused Eesti jaoks.
Esimene variant tähendaks muu hulgas Vene ekspordistruktuuri muutust. Töötleva tööstuse ekspordivõime mõnevõrra tugevneks ning eksport ei oleks nii toorme ja kütuste väljaveo keskne, nagu on praegu. See mõjutaks meie transiiti.
Vene turu nõudlus muidugi väheneb, kuid mitte väga palju ega väga pikaks ajaks.
Teine variant on meile ohtlikum.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele