Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vara on veel rääkida devalvatsiooni mõjudest

    Esmaspäeva varahommikul maailma finantsturge vapustanud Vene rubla devalvatsiooniotsus polnud suurele osale turuosalistest tegelikult üllatus. Devalvatsiooni tõenäosus suurenes järsult pärast seda, kui IMFi viimase abipaketi mõju osutus vaid lühiajaliseks ning Venemaa aktsiaturud ning võlakirjaturud üha uute rekordiliselt madalate tasemete saavutamist jätkasid. Seetõttu osutusid turgude reaktsioonid suuruudisele suhteliselt vaoshoituks.
    Turgude reaktsioon näitas paine alt vabanemist. Viimase kuu languste käigus on aktsiate hindadesse ja valuutakurssidesse arvestatud tohutus koguses negatiivset infot, eeskätt Jaapani majanduse madalseisu, sellest tulenevat Aasia kriisi jätkumist ja Venemaa kriisiolukorda arvestades. Seetõttu võeti devalvatsioonijärgset mõõdukat reaktsiooni pigem positiivse märgina.
    Eeskätt tuleb siin silmas pidada Saksa marga ümber toimuvat. Saksa pankade laenud Venemaale on suured ning sealtkaudu on sündmu-sed Venemaal pidevalt mõjutanud marka. Nüüd väidavad pangad, et devalvatsioon ega võlamoratoorium ei mõjuta neid oluliselt. Vaevalt, et Venemaa vari marga kohalt sellega lõplikult kaob, kuid investorite hirmud on oluliselt vähenenud, nagu näitab ka marga tugevnemine ning Saksa aktsiaturgude tõus.
    Aktsiaturgudele on Vene kriisi tähtsus palju väiksem, sest suurriikide kaubandusbilanssides on Venemaa osakaal suhteliselt väike.
    Rängemalt saavad devalvatsiooni järel pihta toormeturud, kus Venemaa osatähtsus on suur. Viimastest olulisim on väärismetallide, nagu plaatina, pallaadiumi ja kullaturg, sest nüüd kardetakse, et Venemaa keskpank kasutab väärismetallivarusid pigem laenutagatisena kui müüb neid turgudel, mis võib kaasa tuua tohutu hinnatõusu ja raskusi tootjatele.
    Arenguriikide võlakirjadele on mõju olnud kõige kiirem ja suurem. Londonis on Venemaa võlakirjad võlamoratooriumi tõttu sattunud peksupoiste rolli ning väga ettevaatlikult suhtutakse ka Ladina-Ameerika ja Aasia võlakirjadesse. Arenguriikide usaldusväärsus on järsult nõrgenenud, mis tähendab investeeringuvoogude vähenemist ning probleemide kuhjumist mitmel pool.
    Ilmselt kannatavad siin enim Kesk-ja Ida-Euroopa riigid, mida seovad Venemaaga tihedad kaubandussidemed. Põhilisteks teguriteks saavad surve kaubandusbilansile ning investeeringuvoogude vähenemine usaldusekaotuse tõttu ning võimalikud reitingualandamised, kui probleemidele ei suudeta leida kiiret rohtu. Ka spekulatiivsed rünnakud valuutade vastu lisavad mõne lähinädala sündmustele vürtsi.
    Venemaale endale oli samm ilmselt vältimatu ning tingitud paljuski väljaspool riigi juhtkonna mõjusfääri asuvatest asjaoludest. Selles mõttes ei saa seda hinnata negatiivseks ega positiivseks. Eeskätt võideti endale veel pisut aega reformipaketi läbisurumiseks parlamendis.
    Igasugune hinnangu andmine toimuvale sõltubki sellest, kuidas sündmused Venemaal edasi arenevad. Ilmselt võib oodata sisepingete ning poliitiliste vastuolude tugevnemist, sest reputatsiooni kaotanud valitsus on kerge saak poliitilistele oponentidele. Kes selles võitluses peale jääb, selgub juba lähinädalatel-kuudel.
    Kui reformimeelsed suudavad püsima jääda ning oma eesmärke läbi suruda, on devalvatsioon oma ülesande täitnud ning selle praegune negatiivne mõju väheneb või kaob. Vastupidised stsenaariumid pole aga enam majandusinimeste asi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Morgan Stanley tõstis Wise’i hinnasihti
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Raadiohommikus: langeval aktsiaturul paistavad ostukohad
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.