Esmaspäeva varahommikul maailma finantsturge vapustanud Vene rubla devalvatsiooniotsus polnud suurele osale turuosalistest tegelikult üllatus. Devalvatsiooni tõenäosus suurenes järsult pärast seda, kui IMFi viimase abipaketi mõju osutus vaid lühiajaliseks ning Venemaa aktsiaturud ning võlakirjaturud üha uute rekordiliselt madalate tasemete saavutamist jätkasid. Seetõttu osutusid turgude reaktsioonid suuruudisele suhteliselt vaoshoituks.

Turgude reaktsioon näitas paine alt vabanemist. Viimase kuu languste käigus on aktsiate hindadesse ja valuutakurssidesse arvestatud tohutus koguses negatiivset infot, eeskätt Jaapani majanduse madalseisu, sellest tulenevat Aasia kriisi jätkumist ja Venemaa kriisiolukorda arvestades. Seetõttu võeti devalvatsioonijärgset mõõdukat reaktsiooni pigem positiivse märgina.

Eeskätt tuleb siin silmas pidada Saksa marga ümber toimuvat. Saksa pankade laenud Venemaale on suured ning sealtkaudu on sündmu-sed Venemaal pidevalt mõjutanud marka. Nüüd väidavad pangad, et devalvatsioon ega võlamoratoorium ei mõjuta neid oluliselt. Vaevalt, et Venemaa vari marga kohalt sellega lõplikult kaob, kuid investorite hirmud on oluliselt vähenenud, nagu näitab ka marga tugevnemine ning Saksa aktsiaturgude tõus.

Aktsiaturgudele on Vene kriisi tähtsus palju väiksem, sest suurriikide kaubandusbilanssides on Venemaa osakaal suhteliselt väike.

Rängemalt saavad devalvatsiooni järel pihta toormeturud, kus Venemaa osatähtsus on suur. Viimastest olulisim on väärismetallide, nagu plaatina, pallaadiumi ja kullaturg, sest nüüd kardetakse, et Venemaa keskpank kasutab väärismetallivarusid pigem laenutagatisena kui müüb neid turgudel, mis võib kaasa tuua tohutu hinnatõusu ja raskusi tootjatele.

Arenguriikide võlakirjadele on mõju olnud kõige kiirem ja suurem. Londonis on Venemaa võlakirjad võlamoratooriumi tõttu sattunud peksupoiste rolli ning väga ettevaatlikult suhtutakse ka Ladina-Ameerika ja Aasia võlakirjadesse. Arenguriikide usaldusväärsus on järsult nõrgenenud, mis tähendab investeeringuvoogude vähenemist ning probleemide kuhjumist mitmel pool.

Ilmselt kannatavad siin enim Kesk-ja Ida-Euroopa riigid, mida seovad Venemaaga tihedad kaubandussidemed. Põhilisteks teguriteks saavad surve kaubandusbilansile ning investeeringuvoogude vähenemine usaldusekaotuse tõttu ning võimalikud reitingualandamised, kui probleemidele ei suudeta leida kiiret rohtu. Ka spekulatiivsed rünnakud valuutade vastu lisavad mõne lähinädala sündmustele vürtsi.

Venemaale endale oli samm ilmselt vältimatu ning tingitud paljuski väljaspool riigi juhtkonna mõjusfääri asuvatest asjaoludest. Selles mõttes ei saa seda hinnata negatiivseks ega positiivseks. Eeskätt võideti endale veel pisut aega reformipaketi läbisurumiseks parlamendis.

Igasugune hinnangu andmine toimuvale sõltubki sellest, kuidas sündmused Venemaal edasi arenevad. Ilmselt võib oodata sisepingete ning poliitiliste vastuolude tugevnemist, sest reputatsiooni kaotanud valitsus on kerge saak poliitilistele oponentidele. Kes selles võitluses peale jääb, selgub juba lähinädalatel-kuudel.

Kui reformimeelsed suudavad püsima jääda ning oma eesmärke läbi suruda, on devalvatsioon oma ülesande täitnud ning selle praegune negatiivne mõju väheneb või kaob. Vastupidised stsenaariumid pole aga enam majandusinimeste asi.