Kes kardab keskmise palga tõusu 4255 kroonini?

Statistikaamet võimaldab piiluda Eesti keskmise palgasaaja rahakotti korra kvartalis. Pilt, mis sealt avaneb, võib rõõmu valmistada, aga ka hoopis kadedaks teha. Viimane rahakoti sisu avalikustamine tõi välja päris suure brutopalga tõusu -- teises kvartalis kasvas brutopalk 4255 kroonini kuus, aastane kasv 16,3%. See peaks tegema meele rõõmsaks, aga üllataval kombel noteeriti uudist kohati üsna pessimistlikult. Kas tegemist on Eesti ühiskonnas maad võtva negatiivse mõtlemisega, mida ei suuda väärata ka selgelt positiivne uudis?

Palka maksavad nii ettevõtjad kui ka riik, mõlemad oma võimalustest lähtudes. Arvatavasti ei hakka ettevõtja vabatahtlikult töötajat üle maksma, küll aga on sunnitud hea spetsialisti saamiseks raha kulutama. Riigil paraku puuduvad võimalused spetsialistide -- arstid, õpetajad, uurijad -- ülemaksmiseks üldse. Seega on keskmine palk tõusnud meie võimaluste piires ja mingit ülepaisutamist ei tohiks olla.

Ettevõtja on sõltuv tööjõuturust, ja see on sundinud palku tõstma. Ehkki tööjõuturul tervikuna on üksiku töötaja individuaalsed võimed väiksema tähtsusega, rohkem määrab, kus asub konkreetne amet nõudmise ja pakkumise järgi. Nii võib ettevõtja suurest rahast hoolimata saada kehva töötaja. Tööjõuturg on keskkond, milles konkureerivad nii töötajad kui ettevõtjad, nii töö kui kapital.