Lääs on tahtnud uskuda, et Venemaa on demokratiseerunud. Nii see päriselt ei ole. Parlament, mis peaks juriidiliselt omama hoopis suuremat mõju selleks, et riik oleks demokraatlik, on tegelikult tunduvalt tagurlikum kui president. Samas pooldiktaatorist presidenti peetakse edumeelseks reformijaks. Selline vastuolu ei saa kaua kesta, nähtavasti on Venemaal lähenemas valikuhetk.
Venemaa stabiliseerimine võtab aastaid. Seni kuni venelased ise ei usu oma majandusse ja viivad raha riigist välja, ei saa majanduskasvu tulla. Igal juhul jääb Venemaal selline vee peal hoidmise sündroom püsima aastateks.
Raske öelda, oleneb, millist perioodi vaadata -- kui vaadata sügistalve, siis kujuneb olukord väga raskeks, maksud ei laeku, kõik katsed makse kätte saada on ebaõnnestunud, karmi poliitika rakendamine viis valitsuse vahetumiseni. Tulevikuperspektiiv on optimistlikum.
Nähtavasti peab Venemaa minema maksukoormuse vähendamisele. Tingimata tuleb tasakaalu viia eelarve. Arvan, et lähiajal see ei õnnestu. Need ülesanded on väga keerulised, vaevalt suudab T?ernomõrdin neid ellu viia.
Ma ei arva, et Venemaad tabab kaos, ähvardab näljahäda või muud sellesarnast. Venemaa on mitu korda augus olnud ja alati sealt välja tulnud.
Kui vaadata loodusressursse, siis on Venemaa väga rikas riik. Venemaa probleem on aga autoriteetse, enamuse tahtele tugineva võimu puudumine.
Tugevat valitsust ei suuda ka T?ernomõrdin kokku panna, sest tema kandidatuuri läbiminek duumas eeldab koalitsioonivalitsust, aga kujutage ette, kuidas hakkavad kommunistid, nn liberaalid ja turumajanduse pooldajad seda vankrit vedama!