Koit Uus Haapsalu jõukaim

Kolhoosidevaheliste ehituskontorite lagunemise aegu 1990ndate alguses moodustas Koit Uus koos mõttekaaslastega ASi Uuemõisa Invest, omamoodi kolhoosi, nagu ta ise ütleb. Võimalust aktsiatesse investeerida pakuti 1500-le Haapsalu KEKi töötajale, kellest kolmandik seda ka tegi. Tänaseks on aktsionäride ringi alles jäänud seitse asutajat. Koit Uusi osalus on kasvanud 67 protsendini.

Analoogselt suurenes 40 protsendilt 100-le Uuemõisa Investi osalus Haapsalu KEKis, mis tegutseb juba mitu aastat kui valdusfirma. Haapsalu KEK ise ettevõtete omanik ei ole, seda kasutatakse üksnes juhtimiseks. Omanikfirma Uuemõisa Investi ega ka HMP Investi palgal pole ühtegi inimest.

Koit Uus ei eita, et paljudel juhtudel on nii mõnedki Haapsalu KEKiga seotud äriühingud teeninud pelgalt paari tehingut. Riiulis peab alati paar firmat olema, ootamatult võib ju mõni soodus tehing sülle kukkuda, leiab Uus.

Riiulifirmadega seoses meenutab ta Nasva kalatööstuse ülesostmist, saneerimist ning hilisemat mahamüümist Läätsa kalatööstusele.

Koit Uus oli Ühispanga asutamise juures. Ta tõdeb, et 90ndate alguses vajas Haapsalu KEK hädasti oma panka. Toonasele abimaavanemale Ain Hanschmidtile tehtud pakkumisest KEKi pearaamatupidajaks tulla sündis idee Haapsalu Maapanga aktsiad üles osta. Ärinimi HMP Invest ongi tuletatud Haapsalu Maapanga esitähtedest.

Pärast kümne maapanga liitumist läks Haapsalu KEKi osalus üle Ühispanka, kus tippaegadel kuulus HMP Investile kuni 10 protsenti aktsiatest. Et Ühispanga aktsiakapitali pideva laiendamisega polnud võimalust kaasa minna, kuulub HMP Investile praeguse seisuga veidi üle ühe protsendi aktsiatest. Koit Uus on algusest peale kuulunud Ühispanga nõukokku.

Ühegi teise panga aktsiatesse pole HMP Invest pidanud tarvilikuks investeerida. Läinudsügisest börsikrahhi meenutades tõdeb Uus: virtuaalne rahahunnik kahanes oluliselt, kuid me ei pidanud vajalikuks aktsiatest loobuda. Vaatamata nõukogu liikme kohale on Haapsalu KEKiga seotud ettevõtted saanud krediiti suuremalt jaolt hoopis teistest pankadest. Näiteks uksetehase laiendamiseks andis laenu Investeerimispank.

Koit Uus ei oska öelda, palju Uuemõisa Investil ühtekokku varandust on. Täisinventuuri pole kunagi tehtud, nendib ta.

Miljonäriks võin end pidada alles siis, kui ettevõtetesse paigutatud raha välja võtan, märgib ta. Eelmise aasta tuludeklaratsiooni täites kirjutas Koit Uus oma tuluks 600 000 krooni. Mul ei ole rohkem vaja läinud, sellest piisab täiesti, et ise ära elada ja lapsed koolitada, sõnab ta.

Edu saladuseks peab Uus konkurentsi tütarfirmade vahel. Ta on seda meelt, et tütarfirmadel on vaid siis mõtet, kui nad ise endaga toime tulevad.

Just sel põhjusel loobus Haapsalu KEK neli aastat tagasi ehitustegevusest, ütleb Koit Uus. Endine suurehitaja jagati väikefirmadeks, mis müüdi nende juhtidele maha. Läänemaal ehitatakse Tallinnaga võrreldes vähe, kuid remonditakse ja renoveeritakse piisavalt, et oma ehitusmaterjalitööstust üleval hoida. Seda enam, et kolmandik toodangust läheb ekspordiks.

Näiteks Haapsalu uksetehas sai tänavu 12 miljonit krooni investeeringuid, et hakata peale uste ja akende ka liimpuitu valmistama.

Haapsalu KEK on Uusi sõnul püüdnud seni oma tegevusvaldkondi piirata, kuid seevastu väljavalitutes süvitsi minna. Praegune struktuur sai paika viie aastaga, 1996. aastaks. Kogu grupi käive on 250 miljonit krooni aastas ja kasum kõikunud 3--5 miljoni vahel.

Uus tõdeb, et Haapsalu KEK on viimasel ajal kaasa läinud oma tegevuse raamidesse surumisega. Tütarfirmadele on antud selge sõnaga mõista, et nad peavad ise endaga toime tulema. Koit Uus peab pankrotti pikas plaanis puhastavaks protsessiks. Haapsalu KEK on ka ise mitme võlgniku vastu pankrotiavalduse esitanud.

Eesti on tegelikult linnriik, sest suur raha liigub üksnes pealinnas, arvab Koit Uus. Haapsalus on äritegevus suhteliselt hoogsalt arenenud tänu mereäärsele asendile, millele lisab vürtsi enne sõda Läänemaal elanud rootslaste nostalgia selle kandi vastu.

Roosta puhkeküla algne idee oligi pakkuda oma sünni- või isakodu külastavatele rootslastele normaalseid motellitingimusi.

Olukord on muutunud ning konkurentsis püsimiseks investeeris Haapsalu KEK Roosta kompleksi 5 miljonit krooni, et rajada uus konverentsikeskus. Et talvelgi oleks seal midagi teha, seminare ja koolitust korraldada, täpsustab Koit Uus.

Uusi arvates näitab Eesti majanduse ülejahutamist see, et eestlaste asemel on hakanud soomlased Haapsallu kortereid ostma. Soome pensionäril kulub nii oma Eesti-korteris suve veetmisele oluliselt vähem raha.

Haapsalu KEKi kinnisvarafirmade maaklerite hinnangul müüdi sel aastal mudalinnas soomlastele 70--100 korterit. Ehkki kinnisvarahinnad on Haapsalus Soomega võrreldes naeruväärsed, on eestlased ostjate hulgast kadumas.

«Meelsamini müüksin kinnisvara mõnele eestlasele,» lõpetab Haapsalu mees Koit Uus.