• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elektrikaabel lõhub monopoli

    Eesti Energia ja tema nelja koostöö-partneri kava paigaldada Eesti ja Soome vahele merealune kaabel, mis võimaldab alates sajandivahetusest müüa või osta elektrienergiat Põhjamaadest, aitab lõhkuda Eestis energiatootmises valitseva monopoli. Samuti on see kasulik Soome elektritarbijatele, sest põhjanaabrite turul tegutsevatele elektritootjatele tekib uus konkurent.
    Tegemist on julge plaaniga, mis põhjustab kindlasti piirkonna elektrienergia tootjate pahameele, sest suuremad elektritootjad, nagu Soome IVO või Rootsi Wattenfall, on sellest esialgu kõrvale jäetud.
    Elektrikaabli rajamine ei pruugi olla meeltmööda ka elektrijaamade erastamisest huvitatud USA firmale NRG Energy.
    Kuigi ameeriklased soovivad oma äriplaanis, et Eesti riik garanteeriks kaheksaks aastaks 75% ja järgnevaks seitsmeks aastaks 50% kohalikust turust, võisid nad kindlad olla, et saavad mitmeks aastaks kogu turu enda kätte.
    Narva elektrijaamade baasil NRG ja Eesti Energia poolt asutatav ühisfirma oleks monopoolses seisus, sest arvestatavaid elektritootjaid Eestis rohkem ei ole.
    Elektrikaabli käikulaskmisel kaoks Eestis elektritootmises monopol ja elektri hinna tõusul oleks piir ees. Esimesel kahel-kolmel aastal Skandinaavia elektritootjad siia elektrit müüma ei hakka. Praegu on üks kilovatt-tund Eesti kodutarbijale keskmiselt 1,18 Eesti krooni odavam kui Rootsi ja Soome kodutarbijatel.
    Kaabel oleks eeskätt vajalik Eesti Energiale, et alustada elektrieksporti Soome. See eeldab aga sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuvaid investeeringuid põlevkivil töötavate elektrijaamade puhastusseadmetesse. Vastasel juhul ei pruugi soomlased meilt elektrit osta.
    Seni on elektrijaamad keskkonnanõudeid täitnud ainult tootmismahtude vähenemise tõttu. Mahukad investeeringud keskkonnakaitsesse ei pruugi aga kattuda NRG investeerimiskavadega.
    Viimastel nädalatel on majandusringkondades levinud spekulatsioon, et Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk ei ole huvitatud Eesti Energia erastamisest ja tema ambitsioon on luua tugev riiklik energiaettevõte. Elektrikaabli rajamise idee peakski seda ambitsiooni toetama ja aitama NRG Eestist eemale tõrjuda.
    Toimetuse arvates ei tohiks elektrikaabli rajamine välistada elektrijaamade erastamist. Tegelikult oleks just kaabli rajamise plaanide valguses väga hea, kui Eesti elektrijaamad erastatakse ameeriklastele. NRG või mõni teine USA elektritootja oleks Läänemere piirkonnas uus tegija ja tihendaks siin konkurentsi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.