Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lauatelefon (automaatvastajata)
Lauatelefonid jagunevad toonvalimisega ja pulssvalimisega telefonideks. Osa aparaate saab ise seada kas toon- või pulssvaliku peale.
Üldjuhul kuulub lauatelefoni varustusse ka ühte rida numbreid ja sümboleid mahutav vedelkristallekraan. See võimaldab numbrite valimisel kontrollida, kas ei ole tehtud vale klahvivajutust. Mõned vedelkristallekraanid näitavad ka toimuva kõne kestust ja kellaaega.
Osa lauatelefone võimaldavad nn käed vabad rääkimist. Seega saab kõne ajal töötada ka arvutiga või teha märkmeid. Hands free helitugevust saab eraldi nupust reguleerida.
Kõigil lauatelefonidel on vähemalt minimaalne mälufunktsioon. See tähendab viimase kõne kordusvalimist ja kiirvalimismälu. Mälu toetuseks tuleb telefoniaparaati paigaldada patarei, et säilitada mälu ka võrgukatkestuse korral.
Telefoni nupud võivad olla tehtud nii kulumiskindlast klaasist kui näiteks kummist. Kui numbrid ja sümbolid on klaviatuurile kleebitud, siis kipuvad need aparaadi sagedasel kasutamisel kuluma. Parem on omada telefoni, mille numbrid on nuppude sees klaasi all.