Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas eelarveprojektis pakutud tulubaas ja majanduskasv on reaalsed?

    Järgmise aasta majanduskasv sõltub mitmest asjast, mida praegu on üsna raske prognoosida. Eelkõige puudutab see seda, kuivõrd Vene kriis levib ja probleemid meie majandusse kanduvad. Optimistlik prognoos võiks kuskil 4 ja 6% vahel olla.
    Teine moment on, et sellises suhteliselt määramatus olukorras, mida konservatiivsem prognoos on, seda parem. Konservatiivsus oleks siin lausa eesmärk omaette. Tuleb hoida konservatiivset joont ja mitte teha populistlikke otsuseid. Olen väga kriitiline ettepanku üle võtta stabilisatsioonifondist raha välja. Sisemaal käiva poliitilise kähmluse nimel seda tüüpi käike ei maksaks teha.
    Ma ei taha spekuleerida, see on rahandusministeeriumi rida. Praegu olen veel vähemalt nädal aega ametnik. Kui palju laekub makse, sõltub majandusseisust. See mulle küll ei meeldi, et praegu eelarve tagasi lükati. Ja see, et ta samal kujul uuesti esitati, arvan, et on loogiline.
    Kas projektis pakutud 6% on reaalne, ma ei oska öelda. Ma olen praegu veel rahandusministeeriumi haldusala ametnik ja ma ei saa öelda midagi muud, kui ütleb rahandusministeerium.
    Nii tublit majanduskasvu, nagu oli 1997. aastal ja tuleb 1998. aaastal, kindlasti ei tule. Eelarve tulude ja kulude planeerimisel peaks olema väga vaoshoitud. Ma pakun, et ta on kuskil 2 ja 4% vahel.
    Niipalju, kui ma olen ettevõtjatega rääkinud, on nad suhteliselt pessimistlikud. Oleme lähtunud empiirilisest printsiibist, et GDPst on maksukoormus kusagil 40%. Kui GDP ei kasva 7-8%, järelikult ka üldine maksubaas sellevõrra väheneb.
    Hetkel me muidugi ei tea, kui kaua see Venemaaa kriis jätkub ja kui suurt mõju ta Eestile omab, kas see ka siseturule üle kandub ja hakkab majanduskasvu mõjutama. See majandusaksv aga, mis valitsus prognoosis, on küll liiga optimistlik. Ma arvan, ta ilmselt jääb natuke väiksemaks.
    Maksude koha pealt oleneb kõik sellest, kas maksumäärad kõik samaks jäetakse. Kõige suurem maksuliik on käibemaks. Kui rahval palgad edasi kasvavad ja kaubanduse käive suureneb, siis ei tohiks erilist hullu situatsiooni tekkida.
    Aga kui inimesed hakkavad vähem ostma, siis võib tekkida probleem küll. Sest ka maksude laekumise koha pealt võeti päris optimistlik prognoos. Vähemalt selle aasta puhul oli 9 kuuga küll kolmveerand riigieelarvest täis. Aga on arvata, et asi läheb keeruliseks.
    Aasta algul olid küll ülelaekumised, aga nüüd on laekumised juba napiks muutunud. Ma arvan, et järgmine aasta kujuneb raskemaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Porsche aktsia odavnes alla IPO hinna
Porsche aktsia sulgus täna 81,8 eurol, mis on 70 eurosenti alla IPO hinna.
Porsche aktsia sulgus täna 81,8 eurol, mis on 70 eurosenti alla IPO hinna.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.