Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas eelarveprojektis pakutud tulubaas ja majanduskasv on reaalsed?
Järgmise aasta majanduskasv sõltub mitmest asjast, mida praegu on üsna raske prognoosida. Eelkõige puudutab see seda, kuivõrd Vene kriis levib ja probleemid meie majandusse kanduvad. Optimistlik prognoos võiks kuskil 4 ja 6% vahel olla.
Teine moment on, et sellises suhteliselt määramatus olukorras, mida konservatiivsem prognoos on, seda parem. Konservatiivsus oleks siin lausa eesmärk omaette. Tuleb hoida konservatiivset joont ja mitte teha populistlikke otsuseid. Olen väga kriitiline ettepanku üle võtta stabilisatsioonifondist raha välja. Sisemaal käiva poliitilise kähmluse nimel seda tüüpi käike ei maksaks teha.
Ma ei taha spekuleerida, see on rahandusministeeriumi rida. Praegu olen veel vähemalt nädal aega ametnik. Kui palju laekub makse, sõltub majandusseisust. See mulle küll ei meeldi, et praegu eelarve tagasi lükati. Ja see, et ta samal kujul uuesti esitati, arvan, et on loogiline.
Kas projektis pakutud 6% on reaalne, ma ei oska öelda. Ma olen praegu veel rahandusministeeriumi haldusala ametnik ja ma ei saa öelda midagi muud, kui ütleb rahandusministeerium.
Nii tublit majanduskasvu, nagu oli 1997. aastal ja tuleb 1998. aaastal, kindlasti ei tule. Eelarve tulude ja kulude planeerimisel peaks olema väga vaoshoitud. Ma pakun, et ta on kuskil 2 ja 4% vahel.
Niipalju, kui ma olen ettevõtjatega rääkinud, on nad suhteliselt pessimistlikud. Oleme lähtunud empiirilisest printsiibist, et GDPst on maksukoormus kusagil 40%. Kui GDP ei kasva 7-8%, järelikult ka üldine maksubaas sellevõrra väheneb.
Hetkel me muidugi ei tea, kui kaua see Venemaaa kriis jätkub ja kui suurt mõju ta Eestile omab, kas see ka siseturule üle kandub ja hakkab majanduskasvu mõjutama. See majandusaksv aga, mis valitsus prognoosis, on küll liiga optimistlik. Ma arvan, ta ilmselt jääb natuke väiksemaks.
Maksude koha pealt oleneb kõik sellest, kas maksumäärad kõik samaks jäetakse. Kõige suurem maksuliik on käibemaks. Kui rahval palgad edasi kasvavad ja kaubanduse käive suureneb, siis ei tohiks erilist hullu situatsiooni tekkida.
Aga kui inimesed hakkavad vähem ostma, siis võib tekkida probleem küll. Sest ka maksude laekumise koha pealt võeti päris optimistlik prognoos. Vähemalt selle aasta puhul oli 9 kuuga küll kolmveerand riigieelarvest täis. Aga on arvata, et asi läheb keeruliseks.
Aasta algul olid küll ülelaekumised, aga nüüd on laekumised juba napiks muutunud. Ma arvan, et järgmine aasta kujuneb raskemaks.