- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti puidutööstus sajandilõpu künnisel
Kõik märgid näitavad pidevat püüdu arendada tootmistegevust efektiivsemalt, et karmis toorme hankimise tingimustes koht säilitada ja tulemustes plussi jäädes.
Puidutööstuse tasuvus, mille tagab hästi läbimõeldud äriplaan, pole kõrge kunagi olnud. Hetkel on mõned ettevõtted tunnistanud ka kahjumiga majandamist, kuid üldjuhul jääb saetööstuse rentaablus 2--7% piiresse, tagades võimaluse arengut jätkata.
Infokeskus küsitles ettevõtteid, kus saematerjali aastane toodang on rohkem kui 12 000 tm. Võib arvata, et valikust on paar saeveskit, mis selle künnise ületavad, ka välja jäänud. Küsitletud ettevõtete summaarne aastane toodangumaht on 905 000 tm saematerjali. Sellesse on arvatud Britannicu saeveski Näpil, Paikuse saeveski ning Imavere teine järk, mis käivitusid sel aastal ning tootmisvõimsus veel saavutamata.
Eeldades, et väikesaetööstuse kogutoodang on jäänud samaks, nagu see oli 1997. aastal, s.o ca 130 000 tm, saame Eesti saetööstuse potentsiaaliks selle aasta lõpuks 1 035 000 tm saematerjali aastas.
Tänavuseks prognoositud Eestis raiutavast kogusest (6 mln tm) moodustab saepalk maksimaalselt 35% ehk 2,1 mln tm, millest eksporti läheb umbes 700 000 tm.
Eestisse imporditakse umbes 100 000 tm, seega kohapeal töödeldakse 1,5 mln tm, millest saab puhast materjali 750 000 tm. Arvestades saetööstuse potentsiaali, peaks palki toormeturule lisanduma vähemalt 550 000 tm.
Kui eksport ei vähene ja import ei suurene, peaks aastane puidukasutus tõusma 7,6 mln tm, et nõudlust rahuldada. Sellist tõusu aga ette näha pole. Varustamaks saeveskeid küllaldaselt kohaliku toormega on lahendus palgi ekspordi vähenemine ja impordi suurenemine.
Puidukuivatite võimsust võib hinnata hetkel 650 000 tm aastas, mis planeeritud investeeringute kaudu tõuseb 800 000-ni. Tugevama positsiooni saavutamiseks Euroopa saematerjali turul võiks kogu eksporditav puit olla kuivatatud, eriti Inglismaale tehtavates tarnetes, kuhu läheb lõviosa saematerjalist.
Eesti saetööstuse vastu valitsebki suur huvi saareriigi vastavates ringkondades.
Võib väita, et tormijooks metsatööstuses on viinud turu küllastumiseni ning iga järgnev samm palkide esmase töötlemise rajamise seisukohalt omab suuremat riski ja vajab tõsisemat kaalumist. Küll aga on Eestimaal ruumi plaaditööstuse ja tselluloositööstuse jaoks.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele