Eesti puidutööstus sajandilõpu künnisel

Kõik märgid näitavad pidevat püüdu arendada tootmistegevust efektiivsemalt, et karmis toorme hankimise tingimustes koht säilitada ja tulemustes plussi jäädes.

Puidutööstuse tasuvus, mille tagab hästi läbimõeldud äriplaan, pole kõrge kunagi olnud. Hetkel on mõned ettevõtted tunnistanud ka kahjumiga majandamist, kuid üldjuhul jääb saetööstuse rentaablus 2--7% piiresse, tagades võimaluse arengut jätkata.

Infokeskus küsitles ettevõtteid, kus saematerjali aastane toodang on rohkem kui 12 000 tm. Võib arvata, et valikust on paar saeveskit, mis selle künnise ületavad, ka välja jäänud. Küsitletud ettevõtete summaarne aastane toodangumaht on 905 000 tm saematerjali. Sellesse on arvatud Britannicu saeveski Näpil, Paikuse saeveski ning Imavere teine järk, mis käivitusid sel aastal ning tootmisvõimsus veel saavutamata.

Eeldades, et väikesaetööstuse kogutoodang on jäänud samaks, nagu see oli 1997. aastal, s.o ca 130 000 tm, saame Eesti saetööstuse potentsiaaliks selle aasta lõpuks 1 035 000 tm saematerjali aastas.

Tänavuseks prognoositud Eestis raiutavast kogusest (6 mln tm) moodustab saepalk maksimaalselt 35% ehk 2,1 mln tm, millest eksporti läheb umbes 700 000 tm.

Eestisse imporditakse umbes 100 000 tm, seega kohapeal töödeldakse 1,5 mln tm, millest saab puhast materjali 750 000 tm. Arvestades saetööstuse potentsiaali, peaks palki toormeturule lisanduma vähemalt 550 000 tm.

Kui eksport ei vähene ja import ei suurene, peaks aastane puidukasutus tõusma 7,6 mln tm, et nõudlust rahuldada. Sellist tõusu aga ette näha pole. Varustamaks saeveskeid küllaldaselt kohaliku toormega on lahendus palgi ekspordi vähenemine ja impordi suurenemine.

Puidukuivatite võimsust võib hinnata hetkel 650 000 tm aastas, mis planeeritud investeeringute kaudu tõuseb 800 000-ni. Tugevama positsiooni saavutamiseks Euroopa saematerjali turul võiks kogu eksporditav puit olla kuivatatud, eriti Inglismaale tehtavates tarnetes, kuhu läheb lõviosa saematerjalist.

Eesti saetööstuse vastu valitsebki suur huvi saareriigi vastavates ringkondades.

Võib väita, et tormijooks metsatööstuses on viinud turu küllastumiseni ning iga järgnev samm palkide esmase töötlemise rajamise seisukohalt omab suuremat riski ja vajab tõsisemat kaalumist. Küll aga on Eestimaal ruumi plaaditööstuse ja tselluloositööstuse jaoks.