Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Faktooring põllumehe toetuseks

    ASi Hansa Liising Eesti juhatuse esimees Sander Kaus selgitas, et faktooringuskeem on mõeldud selleks, et tagada tulevikus tootjale kauba eest raha laekumine. Faktooringut pakutakse valdavalt piima- ja lihatööstusele, kus tootmine ja töötlemine on eraldi. Kausi sõnul saab esimesed lepingud sõlmida eeldatavasti juba järgmisel nädalal.
    Faktooringuskeemi alusel ostab liisingufirma üles tootja nõuded töötlejale. Sellega laheneb pidev huvide konflikt, kus üks soovib kauba eest raha kohe kätte saada, teine aga võimalikult pikka maksetähtaega.
    Faktooringu ühe tingimusena peab müügilepingus olema maksetähtajaks 30--60 päeva ning tootja ja töötleja vahel kokku lepitud aasta keskmiseks piima hinnaks 2,35 krooni kilo, rääkis Kaus.
    Loodava skeemi alusel kompenseerib riik praegused kõrged intressid liisingufirmale kuni 9% ulatuses. Teiseks abistab riik tehingut rahaliselt maaelu laenude tagamise sihtasutuse ja põllumajanduse maaelu krediteerimise fondi kaudu, kes garanteerivad liisingufirmale tehingut vastavalt 60% ja 15% ulatuses. 25% riskist jääb ettevõtete enda kanda.
    «Selle riskiosa kandmine on liisingufirma, tootja ja töötleja vahelise kokkuleppe küsimus,» lausus Kaus, «Kui tootja on huvitatud kiirest toodangu müügist ja on nõus selle võrra ka riski enda kanda võtma, jääb see talle, teise võimalusena pakume seda töötlejale.»
    Riigipoolse toetuse andmiseks soovib valitsus eraldada järgmise aasta riigieelarvest 12,5 miljonit krooni. «Kõigi töötlejate puhul ei pruugi see võimalus (faktooringuskeem -- toim.) kõne alla tulla, sest nad ei suuda oma toodangut müüa,» täpsustas põllumajandusminister Andres Varik, «samas on tootjal võimalus endale ise töötlejat valida.»
    Varik väitis, et mitu kombinaati, kes on 2,35kroonise piima kokkuostuhinnaga nõus, on endast juba märku andnud, ka esimesed tootjad on oma taotlustega liisingufirmade poole pöördunud.
    Talupidaja Ants Pihlakas ütles, et tema faktooringust huvitatud ei ole. «See 2,35 krooni piimakilo eest on vaid piima omahind, mis kogu olukorda ei päästa,» lausus ta. Oma toodangut valdavalt otse turul müüv Pihlakas lausus, et see on vaid tulekahju kustutamine ning lahenduseks on monopolide murdmine ning töötleva tööstuse ühinemine otse tootmisega.
    Võru juustutööstuse juhatuse esimees Heiki Pensa ütles, et tänavu võib aasta keskmine kokkuostuhind tulla 2,35 krooni piimakilo eest, kuid järgmise aasta esimeseks poolaastaks on see hind ebatõenäoline. Veel väiksem on võimalus end sellise kohustusega konkreetses lepingus siduda, lisas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Autoaktsiad: GM rõõmustas investoreid, Tesla kurvastas
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Eesti esirikas ärinaine: mulle meeldivad ilusad asjad
Pika ajalooga vanad majad ja mööbliäri on justkui ilusate asjade omamine, rääkis kinnisvaraärinaine ja Äripäeva 500 rikkama hulka kuuluv ettevõtja Jana Tool.
Pika ajalooga vanad majad ja mööbliäri on justkui ilusate asjade omamine, rääkis kinnisvaraärinaine ja Äripäeva 500 rikkama hulka kuuluv ettevõtja Jana Tool.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.