• OMX Baltic0,21%293,43
  • OMX Riga0,28%913,34
  • OMX Tallinn0,05%1 962,35
  • OMX Vilnius0,26%1 230,91
  • S&P 5000,48%6 631,96
  • DOW 300,27%46 142,42
  • Nasdaq 0,94%22 470,73
  • FTSE 1000,21%9 228,11
  • Nikkei 2250,84%45 686,07
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,13
  • OMX Baltic0,21%293,43
  • OMX Riga0,28%913,34
  • OMX Tallinn0,05%1 962,35
  • OMX Vilnius0,26%1 230,91
  • S&P 5000,48%6 631,96
  • DOW 300,27%46 142,42
  • Nasdaq 0,94%22 470,73
  • FTSE 1000,21%9 228,11
  • Nikkei 2250,84%45 686,07
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,13
  • 27.11.98, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vene kriis on heaks kattevarjuks

Vene kriisi mõju Eesti majandusele on üledramati-
seeritud. 1997. aasta 500 edukama ettevõtte edetabelis on ligi 40 sellist firmat, kelle peamine eksporditurg oli Venemaa. Osa firmasid püüab idaturukriisi kasutada kattevarjuna, et möödunud aasta majanduseufooria ajal omanike või juhtkonna tehtud vigu varjata. Vene kriisist võib Eesti kõige rohkem saada kahju poliitika tõttu. Kriisist põhjustatud ümberkorraldused Eesti majanduses on valulised ja sellepärast võib kevadistel valimistel saata edu erakondi, kelle arvates peab riik senisest rohkem majandust ohjama. See aga tähendab, et majanduse uus tõus lükatakse kaugemasse tulevikku.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele