• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kõrgemate ametnike palk tõuseb

    Valitsus on järgmise aasta eelarve koostamisel lähtunud põhimõttest, et riigiametnike töötasud peavad lähenema erasektori töötasudele.
    Rahandusministeeriumi riigivalitsemise asutuste arendusosakonna juhataja Taavi Veskimägi sõnul tõusevad 1999. aastal küll kõik riigiteenistujate palgaastmestiku astepalgad, kuid kõige rohkem ülemistel astmetel.
    See on vastukaaluks viimastel aastatel ametiühingute survel ennaktempos suurenenud alama palgaastme palkadele, lausus Veskimägi. Lihttöölise ja kõrge kvalifikatsiooniga erialaspetsialisti palgasuhe nivelleerus seetõttu juba liiga palju, lisas ta.
    «Riigiasutuse lihttööline, näiteks koristaja või valvur, on juba suhteliselt konkurentsivõimeline tööjõuturul, « rääkis Veskimägi. «Peamine mahajäämus erasektorist on juhtide ja haritud spetsialistide osas.»
    Ka Veskimägi juhitavast osakonnast on tänavu üles ostetud mitu head spetsialisti. «Nad on läinud raamatupidajateks erafirmadesse, kus saavad kaks korda suuremat palka,» nentis Veskimägi.
    Kõrgemate astmete palgamäärade kasv ei too Veskimägi kinnitusel kaasa riigiametnike reaalpalga kasvu. «Me lihtsalt suurendame kogupalgas astmepalga osa ja vähendame lisatasude osatähtsust,» selgitas ta.
    Kui ministeeriumi osakonnajuhataja saab praegu 32. palgaastme järgi põhipalka 5780 krooni ja 30% lisatasusid, siis järgmisel aastal on ta põhipalk 8100 krooni ja lisatasude osa minimaalne.
    Et tasandada üleminekut ühtsetele palgamääradele, on valitsus eraldanud järgmiseks aastaks 60 miljonit krooni.
    Veskimägi sõnul ei saa palgafondi suurendada enam ka nn surnud hingede arvel, sest 1999. a palgafondi määramisel lähtuti asutuste tegelikust töötajate arvust. Preemiateks ja lisatasudeks võib jätta 17,5% astmepalgafondist, kuid ühelegi asutusele selleks riigieelarve projektis raha juurde ei antud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna börs lõpetas päeva plussis Balti börsiindeksit vedas alla Ignitis
Tallinna börsi tõusu juhtisid täna PRFoods, Arco Vara ja Tallink. Balti börsiindeksit vedas alla aga Ignitise aktsia odavnemine.
Tallinna börsi tõusu juhtisid täna PRFoods, Arco Vara ja Tallink. Balti börsiindeksit vedas alla aga Ignitise aktsia odavnemine.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.