Kõrgemate ametnike palk tõuseb

«Riigiasutuse lihttööline, näiteks koristaja või valvur, on juba suhteliselt konkurentsivõimeline tööjõuturul, « rääkis Veskimägi. «Peamine mahajäämus erasektorist on juhtide ja haritud spetsialistide osas.»

Ka Veskimägi juhitavast osakonnast on tänavu üles ostetud mitu head spetsialisti. «Nad on läinud raamatupidajateks erafirmadesse, kus saavad kaks korda suuremat palka,» nentis Veskimägi.

Kõrgemate astmete palgamäärade kasv ei too Veskimägi kinnitusel kaasa riigiametnike reaalpalga kasvu. «Me lihtsalt suurendame kogupalgas astmepalga osa ja vähendame lisatasude osatähtsust,» selgitas ta.

Kui ministeeriumi osakonnajuhataja saab praegu 32. palgaastme järgi põhipalka 5780 krooni ja 30% lisatasusid, siis järgmisel aastal on ta põhipalk 8100 krooni ja lisatasude osa minimaalne.

Et tasandada üleminekut ühtsetele palgamääradele, on valitsus eraldanud järgmiseks aastaks 60 miljonit krooni.

Veskimägi sõnul ei saa palgafondi suurendada enam ka nn surnud hingede arvel, sest 1999. a palgafondi määramisel lähtuti asutuste tegelikust töötajate arvust. Preemiateks ja lisatasudeks võib jätta 17,5% astmepalgafondist, kuid ühelegi asutusele selleks riigieelarve projektis raha juurde ei antud.