Meie ametnike keeleoskus üsna keskpärasel tasemel

Nimekirjas viimaseks jäänud justiitsministeeriumi personaliosakonna juhataja Hele Sepp on pisut häiritud. «Tulemused ei ole võrreldavad,» kinnitab ta.

«Loomulikult me ei saatnud neid, kes vastavad viie peale -- Phare lubas ju hiljem keelekoolitust. Saatsimegi need vähesed, kes ei oska, nagu sekretärid,» selgitab ta.

Sepp lisab, et keelteoskus pole justiitsministeeriumis üldsegi halb, neil saab 30 inimest lisatasu keeleoskuse pealt, aga seda makstakse alles kolmanda võõrkeele eest. «Enamik valdab meil ühte-kahte võõrkeelt vabalt,» kinnitab ta.

Üks justiitsministeeriumi tundmatuks jääda sooviv töötaja teatas, et tema on koolis õppinud vaid saksa keelt ja läks testima sellepärast, et alustada inglise keele õpinguid. «Pärast sain teda, et oli tegemist mingi üldise taseme selgitamisega,» oli ta tagantjärele tark.

Välisministeeriumi pressiesindaja Ehtel Halliste sõnab, et neile ei saa keegi tööle ilma kahe võõrkeele korraliku valdamiseta.

Eurointegratsiooni büroo juhataja Hendrik Hololei sõnul on Brüsseli ametnike arvates Eesti ametnike keelteoskus tegelikult väga hea võrreldes teiste Euroopa Liitu pürgivate kandidaatriikidega.

«See oli arglik katse natuke aru saada, mis inglise keele oskus kellelgi on,» jätkab Hololei. «Nende osas, kes tulid testima, oli tase rahuldav.»

Keeletest annab eeskuju ministeeriumisisestele testimistele, et kontrollida avaliku teenistuse seaduse järgi saadava keelte lisatasu põhjendatust. «Meil teevad kõik enne jõule inglise keele testi,» näitab Hololei eeskuju. «Ega kedagi tulemuste pärast lahti ei lasta ja eputama sellega ei hakata, aga võib-olla mõnda paneb see rohkem keeli õppima.»