Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pennut ootab hiigelkahjum

    Pennu suuromaniku, Balti Cresco Investeerimisgrupi nõukogu esimees Indrek Rahumaa kinnitas eile hilisõhtul, et Pennu potentsiaalne kahjum võib olla veelgi suurem kui see, millega ajakirjandus opereerib. «Ma ei tahaks võimalikku kahjumit nimetada, sest meil puudub täielik pilt ettevõtte seisust,» tunnistas Rahumaa.
    Rahumaa kinnitusel kontrollib ettevõtte tegevust praegu firma CC Computer OÜ, kelle tuumikomanik on Balti Cresco Investeerimisgrupp.
    «Ükski number Pennu tulemustes ei tule meile üllatusena,» väitis Rahumaa. «Oleme sellega arvestanud.»
    Rahumaa sõnul saab Pennu tegelikust kahjumist rääkida alles pärast ettevõtte tasuvusuuringu koostamist ja majandusnäitajate analüüsi.
    «Ettevõtte potentsiaal on väga suur ja me leiame, et see on hea investeering,» kinnitas Rahumaa. Ta väitis, et ettevõtte ei lähe vaatamata suurele kahjumile mingil juhul likvideerimisele ja Balti Cresco Investeerimisgrupp kavatseb ettevõtte tööle panna.
    Rahumaa kinnitusel ei kuulu Pennu asutaja ja endine suuromanik Alo Koop enam ettevõtte omanikeringi.
    Pennu ligi 50 miljoni kroonise portfellimahuga liisingufirma PCT Liising halbade laenude kogumahuks hinnatakse ligi 25 mln krooni. Kogu liisinguportfellist moodustab arvutite liisimine vaid viiendiku, ülejäänu moodustavad valdavalt kinnisvara ja autode soetamine.
    Äripäevale on üks arvutiturul tegutsev ettevõtja kinnitanud, et liisingufirma kaudu soetasid endale kinnisvara ja sõiduvahendeid Pennu enda töötajad.
    Arvutifirmale osutus ülejõu käivaks ka oma büroohoone ehitus Tallinnas Järvel, mille sundmüügil võlakohustuste katteks sai ettevõte ligi 11 miljonit krooni kahjumit.
    «Pennu kaotuste põhjuseks on paar halba äriotsust,» kommenteeris Hansapanga analüütik Heikki Källu. Tema sõnul oli vale luua oma liisingufirma olukorras, kus oleks võinud teha koostööd teiste liisingufirmadega.
    «Vale oli ka suure võlakoormusega oma büroohoone ehitus,» lisas Källu. Hansapank krediteeris Pennut umbes 50 miljoni krooniga.
    Källu sõnul võib kõigi kahjumite kokkuarvutamisel kuuluda mahakandmisele suurem osa Pennu 41 mln kroonisest omakapitalist. «Kui kõik kahjumid kokku võtta, ongi tõenäoliselt suurem osa Pennu omakapitalist läinud,» lisas Källu.
    Eelmisel aastal võttis Pennu asutaja ja suuromanik Alo Koop firmast dividendidena välja ligi 2 miljonit krooni.
    «Dividendide maksmine oli äärmiselt lühinägelik samm, mis näitab, et buumi ajal ei osatud tulevikku prognoosida,» sõnas Ühispanga analüütik Aivo Kangus. «Pennu on tüüpiline näide probleemidest, mis võivad kaasneda, kui ettevõte hakkab lisaks põhitegevusele ka muude asjadega tegelema,» lisas ta.
    Pennu arvutitootmises töötab vaid üheksa inimest -- kaks kõvaketta renoveerijat ja seitse arvutite kokkupanijat. Teiste arvutifirmade hinnangul toodab Pennu kuus 800--900 arvutit, millest veidi üle poole eksporditakse. Pennu toodangumaht jääb alla Microlinkile ja Astrodatale, kuid on suurem kui teiste arvutitootjate toodang.
    Pennu 185 mln kroonise aastakäibe ja madala rentaabluse tõttu võib suurkahjum tähendada ettevõtte likvideerimist. Mitmed väärtpaberituruosalised seostavad Pennu ülevõtmist firma CC Computer OÜ poolt sooviga päästa Hansapanga tõenäoline kahjum firmast PCT Liising.
    Pennu on avaldanud börsile küll pidevalt väikest kasumit, kuid TV 3 andmetel toob negatiivne vaba raha voog ettevõtte omanikele praegu jooksvat kahjumit.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Tööhõiveraporti ootuses sulgusid peamised USA indeksid madalamal
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.