Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas peaks Iraagi ründamisele reageerima Eesti?

    Neutraalseks jääda me ei saa. Peame Euroopa Liiduga läbirääkimisi ja seega oleme kaasatud Euroopa ühisesse välis- ja julgeolekupoliitika ringi. Aga see on üsna delikaatne asi, sest ELi liikmesriikidel endil ei ole veel ühtset nägemust.
    Usun, et põhijoontes peame toetama seda, et massihävitusrelvade ja nende komponentide tootmine on äärmiselt negatiivne tegevus, on globaalset katastroofi ettevalmistav ja selles mõttes on ennetavad meetmed kindlasti vajalikud ja õigustatud. Alati jääb aga küsimus, kas kõiki muid vahendeid on kasutatud.
    Eesti kui väikeriik ei pea ruttama käsi plaksutades USA ja Suurbritannia käitumist heaks kiitma. Eestlased teavad, kuidas sellesse suhtuda, kuid küsimus on, milliste sõnadega oma suhtumist väljendada.
    Kui meist midagi ei sõltu, siis rünnaku tagantkiitmine võib tunduda asjata ärplemisena. Liiga kõvahäälne ühe või teise poole toetamine oleks liiast, vaevalt et terav laitmine või kiitmine meid aitaks. Tuleks hoida madalat profiili.
    Tänapäeva maailmas pole aga võimalik olulistest sündmustest täiesti kõrvale jääda ja sellepärast mõjutab see konflikt ka meid. Ma arvan aga, et Venemaa ja USA vahel mingit erilist vastasseisu ei sünni, kuna Venemaal ei ole selleks praegu lihtsalt jõutagavara.
    Kogu iseseisvuseaja on meil olnud kõige rohkem tuge USAst. USA-l on jätkunud aega ja tähelepanu ka Eesti jaoks ja kuna kõik koputavad USA uksele ja soovivad nende käest abi ja tuge, siis on see küllaltki tähelepanuväärne. Oleks ebaeetiline asuda USA suhtes vaenulikule või eitavale seisukohale. Eestil on möödapääsmatu USAd nende aktsioonis toetada.
    Kui meie toetust vajatakse, siis tuleb toetada, aga ega me nüüd ei pea kõikide maailmasündmuste puhul väga aktiivset positsiooni ka võtma. Ja see toimub meist suhteliselt kaugel.
    Tänapäeval on keemilise ja bioloogilise massirelva rakendamine võimalik ükskõik millises maailma paigas. Relva toime sõltub sellistest teguritest, nagu tuule suund, hoovuste liikumine, lindude ränne, põgenike vool. See, et Iraak on meist kaugel, ei oma antud juhul erilist tähendust. Tegemist on suure ohuga kogu inimkonnale ja see probleem tuleb lahendada. Avaldame tänu neile, kes soovivad või on suutelised seda probleemi lahendama. Kui selleks tuleb rakendada jõudu, siis on see muidugi kurb, aga võib-olla paratamatu.
    Väga pikka aega on proovitud asju lahendada diplomaatiliste läbirääkimiste teel, rahvusvaheliste rahumeelsete mehhanismidega, kuid Iraak on seda pidevalt seganud ja torpedeerinud. Varem või hiljem pidi see moment saabuma, millal nende otsuste täitmiseks rakendatakse jõudu. Jõu rakendamine on ka Eesti huvides. Riigikaitsekomisjoni otsus on selge -- toetada USA ja Briti tegevust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaindeks langes 2020. aasta novembri tasemele
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Raadiohommikus: langeval aktsiaturul paistavad ostukohad
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.