Kadi Heinsalu • 4. jaanuar 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Ametiauto maksuvabastus osutub petlikuks

Rahalist võitu ettevõtja täna valitsuses arutlusel olevast käibemaksusoodustusest ei saa ja seda pole ka rahandusministeerium taotlenud.

Rahandusministeeriumi kantsler Agu Lellep sõnas, et kahe kolmandiku käibemaksu mahaarvamisega firmaauto ostuhinnast, kasutus- ja kapitalirendilt ning autole ostetud kütuselt peab kaasnema erisoodustus-

maks ametiautoga tehtud erasõitude pealt. Need kaks poolt peavad tema sõnul olema tasakaalus.

Erisoodustuse maksustamise korra kehtestab rahandusminister pärast seda, kui riigikogu on käibemaksuseaduse muudatustele oma heakskiidu andnud.

«Eesmärk ei ole hakata makse tõstma või ettevõtluselt tulusid ära võtta. Eesmärk on sama tasakaalu säilitamine, et maksukoormus ei tõuseks,» selgitas Lellep.

Sõiduautode kasutusrendile tuleks edaspidi juurde arvata üks kolmandik käibemaksu, aga seni sai sel puhul käibemaksu tervenisti maha arvata.

Kapitalirendilt käibemaksu maha arvata praegu ei saa ja sel juhul on kahe kolmandiku käibemaksu maha-

arvamine ettevõtjale kasulikum. Ligi 90 protsenti sõiduautode liisijaid on käibemaksu mahaarvamise tõttu olnud kasutusrendi võtjad.

Liisingufirmade liidu tegevdirektori Reet Hääle sõnul on hea, et lisaks mõlema liisingu võrdsele maksustamisele saab ka kütuse pealt osa käibemaksust tagasi, mis on tavaks mujalgi Euroopas.

Hääl lisas, et kui rahandusminister hea uudise valguses kohe kehtestab ka ametisõidukite erisoodustusmaksu, on see üsna pentsik, sest sellest nii valju häälega ei räägita. «Tuleb välja, et praegu anti präänik kätte ja piits tuleb järele,» leidis Hääl.

Maksumaksjate liidu esimees Enn Roose tundis samuti heameelt käibemaksusoodustuste lisandumise üle, kuid arvas, et tegemist on poliitilise otsusega enne valimisi.

Roose meenutas, et kütuselt käibemaksu maha-

arvamine on õigupoolest ammuse soodustuse taaskehtestamine, sest 1994. aastani sai ameti-

sõitudeks ostetud kütuselt kui soetuselt käibemaksu maha arvata.

Eelmisel suvel plaaniti ametiautode erisoodustusmaksu tulubaasiks 1500 krooni kuus auto kohta, mis tähendas igakuist makstavat tulu- ja sotsiaalmaksu 885 krooni.

Rahandusministeeriumi kantsler Agu Lellep ütles, et praegu ei julge ta enam baassummat pakkuda, sest seda võidakse muuta.

Lellep lisas, et rahandusministeerium kavatseb samavõrra tõsta isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise hüvitust, mis on viis aastat püsinud 500 krooni juures kuus.

Tubakafirma ASi Swedish Match Eesti juhatuse esimehe Raigo Roosve sõnul maksavad nad juba neljandat aastat vabatahtlikult erisoodustusmaksu. Tema teada on Eestis üks firma veel, kes nii teeb.

Aluseks on Roosve sõnul võetud kindel protsent auto raamatupidamislikust amortisatsioonist, keskmiselt teeb see kuus 1000 krooni auto kohta. Kuna tubakafirmal on 17 sõiduautot, siis maksab ta maksuametile ca 17 000 krooni kuus.

«Meie Rootsi omanikud on alati pidanud kõige ülimuslikumaks kõikide seaduste täpset täitmist,» sõnas Roosve. «Kuna seaduses oli kirjas, et niisugust maksu tuleb maksta, siis seda nõuet täpselt täitma asuti, kuigi rahandusminister polnudki sellealast korraldust veel välja andnud.»

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt