Kaabelleviseadus saab kaalukeeleks

Telekommunikatsioon on üks Eesti järgmise aastatuhande olulisemaid sektoreid. Näeme seda Eesti Telefoni ja Telekomi majandusnäitajatest ja ka sellest, kuidas on arenenud mobiilsideturg.

Riigikogus järjekordselt (viiendat korda teisele lugemisele) arutusele tuleva kaabelleviseaduse eelnõu määrav tähtsus kogu Eesti telekommunikatsioonisektori edasise arengu tagamisel ei seisne mitte niivõrd tänaseks anarhiliseks muutunud kaabeltelevisioonituru reguleerimises, vaid eelkõige selles, et ta loob eeldused reaalse konkurentsi tekkeks terves telekommunikatsiooni majandusharus, eriti traadiga telefonsides.

Kui tervendav on konkurents majandusharu arengule, on näha kasvõi Eesti mobiilsideturul. Kolmanda operaatori tulek kiirendas oluliselt turu kasvu, alandas teenuste hindu ja sundis kõiki pakkuma kvaliteetsemat teenust.

Praeguse olukorra jätkumine, kus turg on täis omavahel konkureerivaid väga madala profiiliga kaablioperaatoreid, võimaldab Telial rahulikult telefoniteenuse hiigelkasumit investeerida Starmani kaabellevivõrku, mida loomulikult ei suuda keegi konkurentidest. Järgneb totaalne monopol kogu side majandusharus, kus on küll kaks võrku (Eesti Telekom ja Starman), aga konkurentsi pole.

Olen veendunud, et riigikogu on selles valdkonnas teelahkmel -- kui riigikogu võtab kaabelleviseaduse eelnõu vastu praegusel kujul, siis on loodud eeldused konkurentsi tekkeks sidesektoris, ja vastupidi -- kui seadust vastu ei võeta, ei teki Eestis reaalselt toimivat konkurentsi telefonsides vähemalt järgneva poolsajandi jooksul. Kusjuures halltoone ei eksisteeri.

Autor: Peep Põldsamm