Teksti soliidsus algab sõnavalikust

Ametliku teksti suurim vaenlane on bürokraatlik stiil ehk kantseliit. Aastakümneid mõjutas meid tõlgete kaudu Moskva bütsantslik kõnepruuk, täna lähtub suurim oht väidetavalt Brüsselist.

Kantseliit seostub suuresti lauseehitusega ning mitmesuguste kohmakate ja naljakate väljenditega. Lauseehituse kohta on raske lühisoovitusi anda, küll on aga hulk sõnu, mille vältimine aitab teksti märgatavalt paremaks muuta.

Tänapäeval ei koosta keelekorraldajad enam keelatud või nõutavate sõnade nimekirju. Samas tasub nende soovitusi järgida. Pealtnäha ebaolulistelgi erinevustel ja sõnavalikutel on tihti suured tagamaad, mis tingivadki hea ja halva keele erinevuse.

Sageli võib äritekstides kohata sõna ?toodud» (ülaltoodud jne) -- kui järele mõelda, ei ole tegu mitte toomise, vaid esitamisega vms. Soovitav on selle asemel kasutada sõnu ?osutatud», ?näidatud», ?loetletud» vms. Ka sõna ?vastav» ei ole omal kohal, kui ei ole näidatud, millele vastavusega on tegemist. Parem on kasutada ?asjakohane», ?kõnealune», ?see», ?selline» jne. Hoopis häirivalt mõjub sõna ?antud» -- kui räägitakse ?antud juhust», ei saa aru, kellele või miks see ?juht on antud» -- tekib tähenduslik absurd.

Sõna ?erinev» tuleks eesti keeles kasutada siis, kui rõhutame millegi erinevust teisest asjast.

Vene ja ka inglise keele mõjul kasutatakse meil sõna ?seadusandlus» pahatihti seaduste tähenduses. See on aga vale, sest see sõna tähendab seaduste andmise protsessi, parlamendi tööd. Õige oleks siin sõna õigusakt(id).

Äriseadustikust tulenevalt tähendab ?ettevõte» Eesti uuemates õigusaktides pelgalt varade kogumit. Juriidiline isik nende taga on kas ?äriühing» või ?ettevõtja». Siin võib vale sõna kasutamine teoreetiliselt viia juba ka kohtuvaidlusteni.

Sõna ?järelvalve» on eksitus. Õige sõna on ?järelevalve», sest valvatakse ju kellegi/millegi järele. ?Juhul kui» näib liigne kombinatsioon. Enamasti (kuigi mitte alati) piisab, kui kasutada lihtsalt sõna ?kui».

Pärast teksti valmimist laske see kellelgi teisel läbi lugeda. Kui tal sisu kohta küsimusi tekib, võib põhjuseks olla just keel.

Autor: Ann Virkus