Kahjutasu Balti Baasilt ja ostjalt
Erastamisagentuur nõuab Tallinnas Bekkeri sadamas sadamateenuseid osutava ASi Balti Baas aktsiate erastamisel saamata jäänud 8,4 mln krooni, miljon krooni viiviseid ja sama palju intresse ning 7,8 mln krooni trahvi äriplaani mittetäitmise eest.
Sama suure nõude on erastamisagentuur esitanud ka Balti Baasi 51 protsendi aktsiate ostja ASi Hoisti Kraana vastu, kellelt nõuab agentuur ostuhinna tasumist ja tekkinud kahju hüvitamist.
ASi Balti Baas võlausaldajate üldkoosolek jättis erastamisagentuuri nõude rahuldamata, kuna selle vaidlustasid OÜ Rasmusson, AS N-Terminaal ja eraisik Urmas Käo. Seejärel esitas agentuur Tallinna linnakohtusse hagi oma nõude tunnustamiseks.
«Eesti riik osaleb kahes erinevas pankrotimenetluses sama nõudega kahe erineva isiku vastu ja võib tekkida olukord, kus mõlemad jäävad rahuldamata,» lausus Balti Baasi pankrotitoimkonna esimees, vandeadvokaat Maria Mägi. Ta juhtis ka tähelepanu suurtele õigusabikuludele, mis riigil kahes kohtuvaidluses osalemisel kinni maksta tuleb.
Mägi sõnutsi on agentuurile võlgu Hoisti Kraana, mitte aga ostu objektiks olnud Balti Baas ise. Ta palub oma pöördumises valitsuse poole, et riik raha ja aja kokkuhoiu mõttes teeks selgeks tegeliku võlgniku.
«Erastamislepingus on kirjas, et aktsiate eest tasumise ja äriplaani täitmise kohustus lasub aktsiate ostjal, kellelt nüüd tulebki seda kõike nõuda. On täiesti arusaamatu, millisel motiivil pööras agentuur nüüd oma nõude Balti Baasi vastu,» märkis Mägi.
Erastamisagentuuri peadirektori Väinu Sarneti sõnul on erastamisleping kolmepoolne ja kõigil selle osapooltel on oma kohustused. Lepingus võttis Balti Baas tema väitel kohustuse mitte võõrandada vara ja kahandada selle väärtust. «Seda on nad seal siiski teinud ja ettevõtte pankrotini viinud, mistõttu meie kohus oli esitada kahjutasu nõue,» selgitas ta.
Sarnet tunnistas, et mõlema juhtumiga kaasnevad advokaadikulud, kuid lisas, et kahju sissenõudmine on agentuuri kohustus, millest ei saa kõrvale hiilida.
Erastamisagentuuri nõue põhineb 7. oktoobril 1994. aastal sõlmitud müügilepingul, mille kohaselt müüs riik müüs 51 protsenti RASi Balti Baas aktsiaist ASile Hoisti Kraana. Ostja kohustus kohe tasuma 5,6 miljonit krooni ja järelmaksuna 22,4 miljonit krooni, millest Balti Baasi pankroti väljakuulutamisel oli tasutud veidi üle 14 miljoni krooni. Täitmata oli ka äriplaan.