21 veebruar 1999

Tulumaksu ettemaksmine on kulukas

Paljud ettevõtjad tõdevad sel aastal pettumusega, et tulumaksu tuleb tasuda ka olematu kasumi eest. Maksuamet on ummistatud palvekirjadest. Kuid millega on tulumaksu ettemaksmine põhjendatud?

Kiirelt kasvava majanduse tingimustes, mõned aastad tagasi, oli tulumaksu jooksev avansseerimine arusaadav. Riigi ja ettevõtete vahel valitses tasakaal; kasumite kasvades ja kõrge inflatsiooni tingimustes oleks tulumaksu «järelmaksmisel» kaotajaks pooleks jäänud riik. Nüüd on inflatsioon madal, kasumid kukuvad, majanduse kasv on pidurdunud. Tulumaksu avansseerimine sellises olukorras on ettevõtlust diskrimineeriv regulatsioon.

Avansilised maksed ei kujuta endast ettevõtte kulu n-ö raamatupidamislikus vaates. Ometi on tegemist raha väljavooluga äriettevõtte kasutusest, mille «tasuvust» saab ja peab täpselt hindama.

Oletame, et ühe äriettevõtte kasum 1997. a oli 1 mln kr. Selleks aastaks prognoositakse aga nulltulemust. Kui maksuamet esitatud palvekirja ei rahulda, tuleb firmal iga kuu üle kanda ligi 22 000 kr avansilisi makseid. Asjatult tasutud tulumaksu tagasisaamise võimalus tekib alles ca 18 kuu pärast, st pärast 1999. a aruande esitamist.

Raha ringlusest väljumise tõttu kannab ettevõte kahju, mille suuruse arvutamisel saab lähtuda raha ajaväärtuse kontseptsioonist: homme tagasi saadav raha on odavam tänasest! Võttes vaadeldava ettevõtte kapitali hinnaks 15%, arvutame tulumaksu avansseerimisest tingitud rahavoogude nüüdisväärtuse (present value). Selleks diskonteerime aasta vältel iga kuu tasutavad 22 000kr maksed (negatiivsed rahavood) ning 18 kuu pärast tagasisaadava tulumaksu summa 260 000 kr (positiivne rahavoog), tagasi alghetkele (1. jaanuar 1999), saades rahavoogude nüüdisväärtuseks ca 32 000 kr. See ongi ettevõtja kulu tulumaksu avansseerimisest ehk saamata jäänud tulu, mille firma oleks teeninud oma raha kasutamisest põhitegevuses.

Tulumaksu etteküsimine stabiliseerunud majanduskeskkonnas vähendab ettevõtete väärtust, kokkuvõttes kõigi Eesti firmade konkurentsivõimet. Nii nagu üksikisikud, oleks ka äriühingud nõus tulumaksu tasuma ikkagi reaalselt teenitud, mitte aga oletatava tulemuse pealt.

Autor: Armin Laidre

Hetkel kuum