• OMX Baltic−0,03%318,96
  • OMX Riga−0,79%972,72
  • OMX Tallinn−0,06%2 231,55
  • OMX Vilnius0,09%1 506,27
  • S&P 500−0,05%7 807,36
  • DOW 300,49%51 909,42
  • Nasdaq −0,35%27 269,53
  • FTSE 1000,87%10 643,47
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,74
  • OMX Baltic−0,03%318,96
  • OMX Riga−0,79%972,72
  • OMX Tallinn−0,06%2 231,55
  • OMX Vilnius0,09%1 506,27
  • S&P 500−0,05%7 807,36
  • DOW 300,49%51 909,42
  • Nasdaq −0,35%27 269,53
  • FTSE 1000,87%10 643,47
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,74
Paljud ettevõtjad tõdevad sel aastal pettumusega, et tulumaksu tuleb tasuda ka olematu kasumi eest. Maksuamet on ummistatud palvekirjadest. Kuid millega on tulumaksu ettemaksmine põhjendatud?
Kiirelt kasvava majanduse tingimustes, mõned aastad tagasi, oli tulumaksu jooksev avansseerimine arusaadav. Riigi ja ettevõtete vahel valitses tasakaal; kasumite kasvades ja kõrge inflatsiooni tingimustes oleks tulumaksu «järelmaksmisel» kaotajaks pooleks jäänud riik. Nüüd on inflatsioon madal, kasumid kukuvad, majanduse kasv on pidurdunud. Tulumaksu avansseerimine sellises olukorras on ettevõtlust diskrimineeriv regulatsioon.
Avansilised maksed ei kujuta endast ettevõtte kulu n-ö raamatupidamislikus vaates. Ometi on tegemist raha väljavooluga äriettevõtte kasutusest, mille «tasuvust» saab ja peab täpselt hindama.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele