16. märts 1999 • 1 min
Jaga lugu:

Server võib olla ka töökohaarvuti

Arvutite ühendamine võrku on kasulik juba siis, kui firmas on vaid kaks arvutit. Siis saab operatiivselt andmeid vahetada, ühiseid andmebaase kasutada, kõvaketta ruumi kokku hoida ja printerit jagada. Kui töökohtade arv kasvab ja tekib vajadus neid grupeerida kasutusõiguste järgi, muutub serverarvuti juba hädavajalikuks.

Serveri hinna määrab andmemaht ja kasutajate arv. Riistvara võib üldjoontes liigitada kahte gruppi: suured arvutivõrgud, mis jooksevad UNIXi serveritel ning väiksemad võrgud Inteli platvormil. Arvutivõrgud võib kasutajate arvu järgi jagada neljaks:

1. kuni 20 töökohaga arvutivõrk, kus jagatakse printerit ja andmeid. Sobiv lahendus on server, mida saab samal ajal kasutada ka töökohana. See tagab kasutajate jaotamise gruppidesse ning elekttronposti ja veebiteenused.

2. 10--30 töökohaga arvutivõrk, mida haldab eraldiseisev server, olles nii faili- ja printserver kui veebiserver.

3. Üle 20 töökohaga arvutivõrk, millega tegeleb eraldiseisev server.

4. Suured laivõrgud, mis ühendavad eraldi arvutivõrke või arvuteid. Selliseid võrke haldavad spetsiaalserverid.

Sobiv lahendus esimest serverit ostvale väikefirmale võiks olla dual purpose server ehk arvuti, mis sobib serverifunktsioonide täitmiseks ning mida saab samaaegselt kasutada ka töökohaarvutina.

Autor: Mart Sepp

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt