Farmaatsiatehasel 93 mln kahjumit

«Olukord on ikka päris kehv ja kasumist aktsionäridele ei saa rääkida,» tunnistas Tallinna farmaatsiatehase juhatuse liige Arno Kaseniit. Kaseniidu sõnul ei ole aktsionäride olukord kiita, sest dividende pole lubatud maksta veel kolm aastat pärast kahjumiga lõppenud majandusaastat.

Kaseniit kinnitas, et auditeerimine ei tohiks kahjuminumbrit suurendada, sest majandusaruanne on koostatud konservatiivselt.

Endise juhatuse esimehe Kaseniidu hinnangul ei suuda tehas käesoleva aastaga kahjumit kasumiks pöörata, sest selleks peaks ettevõtte käive mitmekordistuma. 1999. aastaks prognoosis Kaseniit tehasele samuti alla 100 mln krooni suurust käivet.

Kaseniidu sõnul oli kahjumi põhjuseks Venemaal asuvate farmaatsiatehase klientide makseraskused või pankrotid. 1997. a eksportis farmaatsiatehas toodangut 154 mln krooni eest, eelmisel aastal vaid 68 mln krooni eest.

Ettevõte on loodud Venemaa toitmiseks ja selle püsikulud on suured, rääkis Kaseniit. Suurima osa farmaatsiatehase tegevuskuludest moodustasid turunduskulud, mis vaatamata müügikäibe kahekordsele alanemisele olid üle-eelmise aastaga samal tasemel ehk ligi 17 mln krooni.

Muud tegevuskulud olid 60 mln krooni. Valuutasaldode ümberhindamisel tekkis 16 miljoni kroonine kursikahjum.

Farmaatsiatehase töötajaskond vähenes mullu aasta alguse 330 inimeselt aasta lõpuks 220ni. Praegu töötab ettevõttes 200 inimest ning Kaseniidu sõnul ei ole välistatud töötajate edasinegi koondamine.

Kaseniit tunnistas, et eelmisel sügisel oli ettevõttel majanduslikus mõttes pankrotieelne seisund. «Praeguseks on kirves pea kohalt ära võetud,» kommenteeris ta olukorra paranemist suures osas tänu ettevõtte tuumikosaniku Läti farmaatsiaettevõtte Grindeks sekkumisele. Grindeksi kooliga on ka farmaatsiatehase uus juhatuse esimees Jelena Borcova, kes lubas tehase majandusolukorda kommenteerida täna.

Edasistest plaanidest ei soostunud Kaseniit lähemalt rääkima, kuid märkis, et Venemaa turg ei tohiks hõlmata üle poole tehase ekspordist.