Suuri muutusi Soome valitsuspoliitikas ei tule

Ehkki president võinuks valitsuse moodustamise ülesande anda sama hästi Koonderakonna liidrile Sauli Niinistöle või Keskerakonna juhile Esko Ahole, eelistas ta siiski enim hääli kaotanud erakonnakaaslast Paavo Lipponeni. Miks? Üks põhjus on kindlasti selles, et juulis võtab Soome üle Euroopa Liidu (EL) eesistujamaa rasked kohustused. Mõistagi on sissetöötatud meeskonnaga neid lihtsam täita, lisaks võivad Lipponeni head suhted Venemaa peaministri Jevgeni Primakoviga kasuks tulla ELis Soome põhialgatuse, Põhjamõõtme läbisurumisel. Kuid pole võimatu, et Lipponeni toetamisega pidas president silmas veidi ka oma huve, sest lähenevate presidendivalimiste eel kulub võimuloleva sõsarerakonna toetus kindlasti marjaks ära. Ja kolmandaks oli otsust seda kergem teha, et majandusringkonnad toetavad praeguse valitsuse majanduspoliitikat, mille eesmärk on heaoluühiskonna ja turumajanduse sõbraliku kooseksisteerimise jätkamine.

Valitsuserakondade majandusprogrammid ei ole kaugeltki kattuvad. Ja isegi kui nad kõik seavad eesmärgiks maksukoormuse vähendamise, on nad eri arvamusel maksude jaotumises. Et Soomes moodustab kogu maksutuludest kodumajapidamiste tulumaks 35%, võrreldes ELi keskmise 26 protsendiga, siis soovivad erakonnad alandada eelkõige palgasaajate tulumaksu. Samas tahavad sotsid topelttulumaksustada aktsiadividendid, st panna dividendide pealt tulumaksu maksma peale firma ka aktsionär. Koonderakond seda muidugi ei poolda.

Teisalt annavad valitsevad erakonnad endale aru, et maksutulude olulist vähendamist ei saa riik endale lubada, sest tohutu riigivõla -- 1093,8 miljardit Eesti krooni -- tõttu tuleb aastas maksta võlaintresse 78,75 mld krooni, mis on riigieelarves sotsiaal- ja tervishoiukulude (115,5 mld krooni) järel teisel kohal, edestades isegi hariduskulusid.

Eri arvamusel on erakonnad ka riigi tulevase energiapoliitika suhtes. Kui sotsid ja koonderakondlased pooldavad viienda tuumajaama ehitamist, siis rohelised ja Keskerakond on selle vastu, leides, et kasvava energiatarbe rahuldamiseks tuleb rajada väiksemaid, metsatööstuse jäätmetel töötavaid jõujaamu.

Teema, mis valimisvõitluses täielikult kõrvale jäi, kuid mille tähtsus lähiajal järjest kasvab, on NATOga liitumine. Mäletatavasti olid erakonnad ka Euroopa Liitu astumise eel kidakeelsed, et suurt naabrit mitte ärritada, kuid hiljem tegid asja kiirelt ja vaikselt ära. Analüütikute arvates on Soome NATOsse astumise otsuse tegemisel suur kaal sellel, kuidas toimib Stockholm. Seda muidugi juhul, kui Soome ei kavatse anda Porvoo uue naftajuhtme saamise nimel venelastele sõna, et nad ei kaalu NATOga ühinemist.