Kadi Heinsalu • 19 aprill 1999

Omavalitsusjuhid pole rahul tulumaksu jaotamisega

Esimese kvartali andmete põhjal on näiteks Viimsi vallale, mis on Eesti üks rikkamaid valdasid, laekunud arvestuslikust 23% tulumaksust vaid 19,1%. Harjumaal moodustab esialgsetel andmetel alalaekumine kokku 2 miljonit krooni.

Valdades on tulumaksu laekumise ebaregulaarsus tekkinud sellest, et tänavusest aastast läks üksikisiku tulumaksu jagamise arvestus tööandja käest maksuameti kätte. Kuid maksuameti andmebaasis, mis põhineb rahvastiku keskregistril ja üksikisikute tuludeklaratsioonidel näidatud aadressidel, on osal inimestel teised elukohad. Näiteks Saku valla elanike arvu järelepärimiste tulemusel läksid valla andmed ja rahvastikuregistri andmed lahku poolte elanike osas, muu hulgas polnud registrisse kantud ka Saku vallavanemat.

Maksuameti peadirektor Aivar Sõerd ütles eile, et maksuamet alustas aprillis omavalitsuste käsutuses olevate andmebaaside võrdlust rahvastikuregistri ja maksuameti andmebaasidega.

Sõerdi sõnul on hädasti vaja riigikogus vastu võtta elukoha registreerimise seadus, mille alusel iga kodanik peab keskregistrile üles andma oma peamise elukoha.

Omavalitsusliitude ühenduse (EOÜ) volikogu saatis eelmisel reedel järelepärimise peaminister Mart Laarile. Selles kurdetakse, et suurel enamikul omavalitsusest on esimese kvartali eelarve täitumine pärsitud.

EOÜ taotleb oma pöördumises, et füüsilise isiku tulumaks laekuks regulaarselt kohalike omavalitsuste eelarvetesse vastavalt maksumaksja elukohale, sest 56% üksikisiku tulumaksust moodustab peamise osa kohalikest eelarvetest.

Keila linna rahandusnõunik Paul Tammert ütles, et nemad tegid oma selle aasta eelarve 2 miljoni krooni võrra väiksema tulumaksuprognoosi põhjal, kui pakkus ette rahandusministeerium. Tänu sellele on Keila eelarve esimeses kvartalis enam-vähem normi piires, aga tulumaksu on laekunud äärmiselt ebaühtlaselt. «Jaanuaris jäi puudu, veebruaris laekus kõvasti, märts enam-vähem täis,» rääkis abilinnapea Rene Must.

Ka Tallinna linnal on kavas vähendada eelarves üksikisiku tulumaksu laekumise prognoosi, negatiivne lisaeelarve esitatakse volikogule mais. Kui palju maksulaekumist eelarves kärbitakse, linna rahandusameti juhataja Heino Tonsiver ei osanud eile veel öelda.

Kehvasti on laekunud tulumaksu kolme kuuga Tartu linnale. Tartu abilinnapea Margus Hansoni sõnul oleks pidanud laekuma 66 miljonit krooni, kuid laekus 61,6 miljonit krooni, mistõttu linn pidi haridustöötajate palkade jaoks hiljuti võtma 5 miljoni krooni ulatuses arvelduskrediiti.

Hetkel kuum