Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tuld salakaubale
Olukord viina- ja sigaretiturul enam hullemaks minna ei saa. Alkoholifirma Remedia kommertsdirektori Sirje Potisepa andmeil ulatub salaviina osakaal Eestis juba pooleni kogu valge viina tarbimisest ja riigil jääb saamata miljon krooni maksutulu päevas. Selle aasta esimesel kolmel kuul laekus alkoholiaktsiisi kõigest 15 protsenti planeeritust.
Salaviina levitamisega võivad olla seotud ka politseinikud ise, kes peaksid seaduse järgi seda tõkestama. Teisipäeva hommikul tabasime fotograafiga Kadaka turu juurest kaks autot, mis soomlastele takistamatult viina müüsid. Ühes oli kaup ja teised istusid müüjad. Meid nähes viinavahendajad põgenesid.
Tallinna Lõuna politseijaoskonnast teatati seepeale, et need masinad on konstaablile teada, aga sealt müüdav pole salaviin, vaid laost saatelehega ostetud korralik kaup.
«Me käime neid aeg-ajalt trahvimas kauplemisloa puudumise pärast,» kostis juhtivinspektor Imre Kollo.
Kui pisut hiljem koos politseinikega olukorda kontrollima läksime, polnud kahtlastest autodest jälgegi. Kuuldavasti vahetavad need pidevalt asukohta, turul liiguvad aga müügiagendid, kes soomlased õigesse kohta juhatavad. Järgmisel päeval õnnestus meil jälgida sama paiga lähedal sõiduautot, millest müüdi viina kohale sõitnud turismibussi juhile.
Politseiameti korrakaitse ülemkomissar Udo Rehkalt ei välistanud seda kuuldes võimalust, et taolistel juhtudel võib tegu olla kas politsei kokkumängu või läbi sõrmede vaatamisega.
«Loomulikult ei saa sellist asja sallida,» leiab Rehkalt. Tema sõnul ei tasuks legaalse alkoholi müük autost sellega kaasnevat riski ära.
Tarbijakaitseameti asedirektori Enn-Toivo Annuki hinnangul võib kange alkoholi salakauba osakaal mõnes piirkonnas olla 60-70 protsenti. Nädalas saab amet keskeltläbi kaks kaebust salaviina müügi kohta. Kontrollima minnes enamasti ka dokumentideta kraami leitakse. Palju liigub illegaalselt sisse toodud või järele tehtud Finlandia Vodkat ja Belõi Aisti konjakit. Ära on võetud ka Liviko, Ofelia ja teiste kohalike tootjate pudelisse villitud piiritusejooki. Kogused on reeglina väikesed.
Salaviin on nuhtluseks ka alkoholifirmadele. Onistari nõukogu esimees Aleksander Skoblov leiab, et kontrollida tuleks taarapunkte. Tema andmetel liiguvad linna peal autod, mis ostavad kahjustamata siltidega viinapudeleid tavahinnast mitu korda kallimalt kokku ja need lähevad uuele ringile. Nõnda on lahjendatud piiritust leitud Onistari firmamargi Old Thomas Vodka pudelist.
Eesti viinatootjate liidu andmetel on selle aasta kolme esimese kuuga valge viina toodang kahanenud 50 protsenti. Veebruaris oli asi päris hull, märtsis pisut parem.
«Pole mingit alust arvata, et 1. jaanuarist hakati poole vähem jooma. Küsimus on selles, mida juuakse,» kommenteerib Sirje Potisepp Remediast. Kõik Eesti viinatehased töötavad praegu poole koormusega. Osa töötajaid on sundpuhkusel.
Viin saab alguse piiritusest. Eelmisel aastal võttis toll piiril ära 123 000 liitrit piiritust ja 300 000 pakki suitsu, mille müümisel oleks saamata jäänud ligi 12 miljonit krooni makse. Viimane suurem kogus 40 000 liitrit salapiiritust võeti Valgas ära eelmisel aastal. Tänavu pole suuri koguseid avastatud.
Tolli järelevalveosakonna juhataja Vello Valmi sõnul on salakaupa hakatud hoolikamalt peitma ja seda on raske üles leida. Valmi hinnangul ei saa kindlasti üle piiri tuua nii palju piiritust, kui on tarvis Eesti alkoholiturul liikuva salaalkoholi tootmiseks. Ta vihjab võimalusele, et osa sellest on Eestis toodetud, osa aga juba mõne naabermaa tollis puhtaks pestud. Tolli andmed ei lähe tootjate omadega kokku, täpne statistika puudub.
Tolliametnik juhib tähelepanu asjaolule, et Eestisse tuleb järjest rohkem importalkoholi. Nii näiteks toodi eelmisel aastal sisse liiter viskit elaniku kohta, mis viitab alkoholi tarbimise struktuuri muutumisele.
Kaubamärkideta sigarettide osakaal on Swedish Matchi turundusdirektori Kristi Kaarenperki hinnangul 35 protsendi ringis. Selle aasta jaanuaris laekus tubakaaktsiisi kõigest 7 miljonit krooni, mis on 48 miljonit planeeritust vähem. Veebruaris oli alalaekumine 35 miljonit krooni ja märtsis 30 miljonit. Maaletoojad hindavad, et tarbimine pole vähenenud. Raha läheb kellegi teise taskusse.
Salaja üle piiri toodud suitsu müüakse üsna avalikult turuväravas hõlma alt või kotist, samuti rongiperroonidel. Ida-Virumaal liiguvad kotipoisid suitsupakke pakkudes firmast teise.
Suur osa salatubakast ületab riigipiiri kottides, kuid tuleb ka organiseeritult. Tarbijakaitseametnikud on leidnud nii maksumärgita Bondi kui ka Venemaa maksumärgiga Priimat. Swedish Matchi uurimus näitab, et Eestis müüdavaist Bondi sigarettidest on salakaupa 17 protsenti.
Ülemkomissar Udo Rehkalt avaldab lootust, et 15. aprillist kehtiv uus alkoholiseadus võimaldab salakaubavastast tegevust tõhustada. Politseinikud ei pea enam äravõetud kaupa tagasi andma, et seda siis hiljem teiselt ringilt tabada. Keldris tuhandeid liitreid salaviina ladustanud inimene ei pääse seaduse järgi enam karistusest.
Politseiameti peadirektor andis eelmise aasta lõpul korralduse aktsioonide korraldamiseks, mille kohta prefektuurid esitavad andmed 3. maiks.
Rehkalti hinnangul on kõige efektiivsem salaviina ja -tubakavastaste erigruppide moodustamine. Ta tunnistab, et kohalikul konstaablil on raske oma piirkonnas salaviina müügikohta likvideerima minna. «Konstaabel peab seal edasi elama ja töötama,» selgitab ta.
Rehkalti hinnangul suurendab salaviina ja ka -tubakaäri tulusust iga aktsiisitõus. Kontrollijad ja tootjad on ühte meelt, et aktsiisi ei tohi niipea tõsta. Seda on lubanud ka valitsus. Korrakaitse- ja järelevalveteenistused on aktiviseerimas salakaubavastast tegevust, mille tulemusel võib hea tahtmisega poole aastaga olukorra kontrolli alla saada.