Soome tunneliidees kinni

Euroraili juhataja Martti Asunmaa usub, et Soome ja Eesti vaheline tunnel oleks Soome väliskaubandusele tulevikus oluline ühendustee Euroopaga. Ta toonitab, et kui 2000. aasta suvel valmib Taani ja Rootsi vaheline silla- ja tunneliühendus, jääb Soome ainukeseks arenenud Euroopa riigiks, mis ei suuda ühe öö jooksul oma veoseid toimetada Euroopa suurtele turgudele.

Eurorail on asunud välja töötama etappe, mille abil saaks tunneli teostamisele luua majanduslikke eeldusi. Firma West-East Railway Services tegevdirektori Pekka Haavisto arvates oleks tunnelil tulevikus läbi Baltimaade kulgevas transpordikoridoris ehk nn Kreeta koridoris oluline koht. Selle marsruut saaks alguse Soomes ja läheks läbi Eesti ja Läti Leetu Kaunasesse, kus see hargneks Valgevene ja Ukraina haruks ning Poola haruks.

Selle marsruudi kasutuselevõtmise esimesel etapil kasutatakse praegusi roro-tüüpi laevu ning Valgast Lätti minevat raudteed. Kui veoste aastane maht tõuseb 2--3 miljoni tonnini, siis läheb käiku Paldiski sadamast Mõisaküla kaudu Lätti minev marsruut. Kolmandal etapil pannakse käima rongipraamide ühendus kas Hankost või Pikkalast Paldiskisse. Ja kui veoste maht tõuseb juba 10 miljoni tonnini, siis tuleb arvesse tunneli variant, selgitas Pekka Haavisto.

Tema sõnul kiirendaks Kreeta koridori kasutuselevõttu see, kui mõni transpordifirma hakkaks selle arendamise vastu huvi tundma. Selliste mõjutajate seas nimetab Haavisto Silja Line'i ära ostnud James G. Sherwoodi ja Sea Containerit, Ameerika firmat Omnitrax ja Briti firmat English, Welsh & Scottish Railways, kes on huvitatud Eesti ja Poola vahelise raudtee erastamisest.

Euroraili tunneliprojektil on Soomes palju vastaseid. Soome transpordiministeeriumi ametnikke kohutab tunneli maksumus. Laevafirmad kardavad konkurentsi.

Eurorail on asunud nüüd soovitama tunneli otseimat marsruuti Porkkalast Naissaarele. Sellisel juhul oleks tunneli pikkus 40 kilomeetrit ja kaevamistööde maksumus 13,15--21 miljardit krooni. Aastased kapitali- ja käituskulud oleksid umbes 790--1840 miljonit krooni. Investeerimiskulud saaksid kaetud 15--20 aastaga, sõltuvalt veoste hulgast ja tunneli kasutamise maksust.

Tehnilisest küljest tunneli ehitamine Soomele probleeme ei valmistaks, sest Päijänne tunnel on sellest kaks korda pikem, rõhutas Euroraili juht Asunmaa. Ta lisas, et Taani väinade silla- ja tunneliliikluse maht on ületanud kõik prognoosid ning Prantsusmaa ja Suurbritannia vaheline Eurotunnel, millele Soome asjatundjad ennustasid läbikukkumist, teenis 1998. a juba korraliku kasumi.

Autor: ÄP

Hetkel kuum