Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigi- ja erafirma juhtimisstrateegia

    Tihti võib kuulda süüdistusi stiilis: eraettevõtja on huvitatud ainult endale kasumi teenimisest, riigiametnik aga töötab üldse ilma eesmärgita.
    Võib tekkida küsimus, kumb on vajalikum, kas ainult omakasule mõtlev ettevõtja või üldse ilma kasumita töötav ametnik. Kui tegemist on ühtse riigiga, siis peaksid huvid ju kusagil kattuma.
    Teiselt poolt võib küsida, kes on kelle jaoks: kas maksumaksja peab teenima raha riigiametnike ülalpidamiseks või peab riigiametnik teenima ettevõtjat. Tõenäoliselt võivad eksida mõlemad, kui ei ole selge, kuidas hinnata edukust.
    Riigitööl olles on vastutus äärmiselt suur. Kui vastutust ei taju, siis pole kaua võimalik sellisel ametikohal töötada. Riigiasutuse juhtimist iseloomustab ka asjaolu, et otsustel on pikk peiteaeg.
    Meeskonnatöö on riigiasutuses teisel tasandil kui eraettevõtluses. Pidevalt ollakse avalikkuse tähelepanu all, probleeme pole võimalik kitsas ringis arutada. Otsustusprotsess ise on riigiasutustes kollektiivsem.
    Riigiastuse juhil peab otsuste tegemisel töötama poliitiline ajupoolkera, alati on juures teatud poliitiline mängulisus.
    Erafirma juhtimine on tunduvalt konkreetsem, siin tajud iga krooni sõnades.
    Peamine vahe riigiasutuse ja eraettevõtte juhtimise strateegias on selles, et kui eraettevõttes saab töötulemusi hinnata teenitud kasumiga, siis riigiasutuses võiks selleks kriteeriumiks olla ühiskonna rahuolu.
    Riigiasutuse juhtimise muudab märksa keerulisemaks tellimuse mõiste defineerimine. Eraettevõte saab täita täpselt nii suure tellimuse, kui palju klient on nõus talle maksma.
    Ka riigiasutuses on teoreetiliselt võimalik vaadelda riigieelarvest eraldatud raha kui ühiskondlikku tellimust, kuid paraku on ühiskonna ootus mistahes riigiasutuse suhtes peaaegu alati suurem, kui tegelikult raha selle ootuse täitmiseks eraldatakse.
    Ülejäänu on suhteliselt sarnane -- kui eraettevõte annab aru omanike ees, siis riigiasutusel tuleb aru anda rahva valitud riigikogule ning parlamendi enamuse heakskiidetud valitsusele.
    See tähendab, et kui avaliku sektori asutuste omanikeks pidada maksumaksjaid, siis annab riigiasutus aru omanike esindajatele, nagu näiteks aktsiaseltsi juhatus on aruandekohustuslane firma nõukogu ees.
    Vaatamata sellele, kas tegemist on riigiasutuse või eraettevõttega, on juhtimise põhimõtted sarnased. Iga organisatsiooni või ettevõtte loomisel ning arendamisel on aluseks kellegi huvid. Kuidas organisatsioon rahuldab huvigruppide vajadusi, sellest sõltub tema edukus. Vajalik on arvestada kõigi oluliste gruppide huvidega: omanikud, kliendid, juhid, tarnijad, töötajad.
    Eraettevõttes on huvigrupid reeglina selgemalt defineeritavad kui riigiettevõttes.
    Riigiasutuste rahakitsikus ei ole suurem kui eraettevõtetel, tihtipeale on just vastupidi. Riigiasutuse kaugus kliendist on suurem, mis tähendab, et kliendi rahulolu ja omaniketulu seos on lõdvem.
    Huvigruppide huvide ühiseks väljenduseks on ettevõtte missioon. Reeglina aktsepteeritakse riigiasutustes missiooni vajalikkust meelsamini kui eraettevõttes.
    Eraettevõttes ei ole enamasti raha teenimine omaniku ainus eesmärk: raha on ressurss, mida kasutatakse missiooni täitmiseks. Ka riigiasutuses on üks eesmärk võimalikult vähe kulutada raha kliendi ja omaniku rahulolu maksimeerides.
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Tähelepanu Lätis liigeldes: naaberriik paneb püsti keskmise kiiruse kaamerad
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.

Olulisemad uudised

Selgusid Eesti parimad iduettevõtted ja asutajad
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.