Riigi- ja erafirma juhtimisstrateegia

Tihti võib kuulda süüdistusi stiilis: eraettevõtja on huvitatud ainult endale kasumi teenimisest, riigiametnik aga töötab üldse ilma eesmärgita.

Võib tekkida küsimus, kumb on vajalikum, kas ainult omakasule mõtlev ettevõtja või üldse ilma kasumita töötav ametnik. Kui tegemist on ühtse riigiga, siis peaksid huvid ju kusagil kattuma.

Teiselt poolt võib küsida, kes on kelle jaoks: kas maksumaksja peab teenima raha riigiametnike ülalpidamiseks või peab riigiametnik teenima ettevõtjat. Tõenäoliselt võivad eksida mõlemad, kui ei ole selge, kuidas hinnata edukust.

See tähendab, et kui avaliku sektori asutuste omanikeks pidada maksumaksjaid, siis annab riigiasutus aru omanike esindajatele, nagu näiteks aktsiaseltsi juhatus on aruandekohustuslane firma nõukogu ees.

Vaatamata sellele, kas tegemist on riigiasutuse või eraettevõttega, on juhtimise põhimõtted sarnased. Iga organisatsiooni või ettevõtte loomisel ning arendamisel on aluseks kellegi huvid. Kuidas organisatsioon rahuldab huvigruppide vajadusi, sellest sõltub tema edukus. Vajalik on arvestada kõigi oluliste gruppide huvidega: omanikud, kliendid, juhid, tarnijad, töötajad.

Eraettevõttes on huvigrupid reeglina selgemalt defineeritavad kui riigiettevõttes.

Riigiasutuste rahakitsikus ei ole suurem kui eraettevõtetel, tihtipeale on just vastupidi. Riigiasutuse kaugus kliendist on suurem, mis tähendab, et kliendi rahulolu ja omaniketulu seos on lõdvem.

Huvigruppide huvide ühiseks väljenduseks on ettevõtte missioon. Reeglina aktsepteeritakse riigiasutustes missiooni vajalikkust meelsamini kui eraettevõttes.

Eraettevõttes ei ole enamasti raha teenimine omaniku ainus eesmärk: raha on ressurss, mida kasutatakse missiooni täitmiseks. Ka riigiasutuses on üks eesmärk võimalikult vähe kulutada raha kliendi ja omaniku rahulolu maksimeerides.