Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soomlaste laevaboikott on ebaseaduslik

    Soome meremeeste ametiühing nõuab kollektiivlepingu sõlmimist Eesti laevaomanikega endale sobivatel tingimustel, kuigi ta ei ole selleks saanud Eesti meremeestelt (ametiühingult) vastavat palvet ega nõusolekutki. Soomlaste nõue on vastuolus rahvusvahelise tööorganisatsiooni põhimõttega -- kollektiivlepingu sõlmimine on poolte vaba õigus.
    Soomlased põhjendavad oma käitumist Soome seadustega -- need ei keela boikoti korraldamist, järelikult on see lubatud. Ükski seadus aga ei anna nende ametiühingutele õigust sõlmida Eesti tööandjaga kollektiivlepinguid, ilma et nad oleks saanud Eesti meremeestelt (ametiühigult) selleks volitusi. Rootslastel on selline õigus, vähemalt saab seaduse teatud sätteid nii tõlgendada.
    Rootsis käsitatakse kollektiivlepingut kui ametiühingute kaitsevahendit töötajate palgataseme ja töökohtade säilitamiseks. Ühing saab sõlmida lepingu, ilma et tal on ettevõttes (laevas) liikmeid. Saksa ja Eesti seaduse mõttes on kollektiivleping põhikirjaliselt volitatud esindajate sõlmitud leping liikmete jaoks tulenevalt liikmete huvidest. Ühing ei saa rääkida palga üle, ilma et tal oleks volitus neilt, kelle palka läbi räägitakse.
    Soome ühingud on jõuliselt tegutsenud rahvusvahelise transporditöötajate föderatsiooni (ITF) heakskiidul. ITFi poliitika ei ole aga välisleping, ei muuda siseriiklikke seadusi ega ole nende suhtes ülemuslik.
    Muidugi tuleb ITFi liikmetel arvestada organisatsiooni poliitikat, kuid seda vaid seaduste piires. Kui ITFi ei huvita liikme maa majanduslik seis, siis seadused peavad teda täna veel küll huvitama.
    Eesti seaduste järgi ei kohaldata välisriigi seadust, kui see on vastuolus Eesti seadusega. Kollektiivlepingu seaduse järgi ei ole seaduslik leping, mida Soome ühing tahab sõlmida Eesti tööandjaga, sest see ei reguleeri pooltevahelisi töösuhteid. Soome ühingud ei saa esindada Eesti meremehi Eesti tööandja ees, sest Eesti meremehed ei ole Soome ametiühingu liikmed.
    Selline leping ei ole Eesti seaduse järgi kollektiivleping. Seega ei saa selle sõlmimise mõjutamiseks kasutada boikotti kui kollektiivse töötüli lahendamise vahendit. Selline boikott on ise ebaseaduslik.
    Soome kohtupraktika järgi on boikott ebaseaduslik ka siis, kui sellega avaldatakse survet asjades, mille suhtes teine osapool ei saa võtta seaduslikku vastutust.
    Helsingi linnakohus, mis Eesti tööandjate hagi arutas, ei analüüsinud otsuses siin toodud asjaolusid. Kohus märkis, et tema kompetentsis pole otsustada, milline vaidluspool mis maa seaduse alusel tegutseb huvide konfliktis õigesti. Ent ilma nende küsimuste arutamiseta asja ei lahenda.
    Korralik leping laevaomanike ja meremeeste ühingute vahel aitaks vältida samalaadse situatsiooni kordumist.
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Venemaa keelas järjekordse sõltumatu väljaande
Venemaa nimetas sõltumatu uudissaidi Meduza "soovimatuks organisatsiooniks", keelustades sisuliselt selle tegevuse Venemaal, vahendab Financial Times.
Venemaa nimetas sõltumatu uudissaidi Meduza "soovimatuks organisatsiooniks", keelustades sisuliselt selle tegevuse Venemaal, vahendab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.