Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soomlaste laevaboikott on ebaseaduslik
Soome meremeeste ametiühing nõuab kollektiivlepingu sõlmimist Eesti laevaomanikega endale sobivatel tingimustel, kuigi ta ei ole selleks saanud Eesti meremeestelt (ametiühingult) vastavat palvet ega nõusolekutki. Soomlaste nõue on vastuolus rahvusvahelise tööorganisatsiooni põhimõttega -- kollektiivlepingu sõlmimine on poolte vaba õigus.
Soomlased põhjendavad oma käitumist Soome seadustega -- need ei keela boikoti korraldamist, järelikult on see lubatud. Ükski seadus aga ei anna nende ametiühingutele õigust sõlmida Eesti tööandjaga kollektiivlepinguid, ilma et nad oleks saanud Eesti meremeestelt (ametiühigult) selleks volitusi. Rootslastel on selline õigus, vähemalt saab seaduse teatud sätteid nii tõlgendada.
Rootsis käsitatakse kollektiivlepingut kui ametiühingute kaitsevahendit töötajate palgataseme ja töökohtade säilitamiseks. Ühing saab sõlmida lepingu, ilma et tal on ettevõttes (laevas) liikmeid. Saksa ja Eesti seaduse mõttes on kollektiivleping põhikirjaliselt volitatud esindajate sõlmitud leping liikmete jaoks tulenevalt liikmete huvidest. Ühing ei saa rääkida palga üle, ilma et tal oleks volitus neilt, kelle palka läbi räägitakse.
Soome ühingud on jõuliselt tegutsenud rahvusvahelise transporditöötajate föderatsiooni (ITF) heakskiidul. ITFi poliitika ei ole aga välisleping, ei muuda siseriiklikke seadusi ega ole nende suhtes ülemuslik.
Muidugi tuleb ITFi liikmetel arvestada organisatsiooni poliitikat, kuid seda vaid seaduste piires. Kui ITFi ei huvita liikme maa majanduslik seis, siis seadused peavad teda täna veel küll huvitama.
Eesti seaduste järgi ei kohaldata välisriigi seadust, kui see on vastuolus Eesti seadusega. Kollektiivlepingu seaduse järgi ei ole seaduslik leping, mida Soome ühing tahab sõlmida Eesti tööandjaga, sest see ei reguleeri pooltevahelisi töösuhteid. Soome ühingud ei saa esindada Eesti meremehi Eesti tööandja ees, sest Eesti meremehed ei ole Soome ametiühingu liikmed.
Selline leping ei ole Eesti seaduse järgi kollektiivleping. Seega ei saa selle sõlmimise mõjutamiseks kasutada boikotti kui kollektiivse töötüli lahendamise vahendit. Selline boikott on ise ebaseaduslik.
Soome kohtupraktika järgi on boikott ebaseaduslik ka siis, kui sellega avaldatakse survet asjades, mille suhtes teine osapool ei saa võtta seaduslikku vastutust.
Helsingi linnakohus, mis Eesti tööandjate hagi arutas, ei analüüsinud otsuses siin toodud asjaolusid. Kohus märkis, et tema kompetentsis pole otsustada, milline vaidluspool mis maa seaduse alusel tegutseb huvide konfliktis õigesti. Ent ilma nende küsimuste arutamiseta asja ei lahenda.
Korralik leping laevaomanike ja meremeeste ühingute vahel aitaks vältida samalaadse situatsiooni kordumist.