Kahe ministeeriumi armulugu

Harju tänaval asuva majandusministeeriumi haldusalasse on endise neljasaja riigiettevõtte asemel jäänud vaid seitse. See oli üks põhjus, miks eelmise valitsuse kolm ministrit Jaak Leimann, Mart Opmann ja Raivo Vare ministeeriumi edasitegutsemist mõttetuks pidasid.

Kuigi majandusministeerium on oma struktuuri ümberkorraldamise käigus vähendanud asekantslerite ja osakondade arvu, on seal endiselt kaks korda rohkem töötajaid kui teede- ja sideministeeriumis. Riigiettevõtete haldamise üksus on küll tundmatuseni muutunud. Seal töötab nüüd endise 30 töötaja asemel vaid kolm inimest.

Ministeeriumi kantsler Margus Leivo väidab, et majandusministeerium on enda reformimisega paljudest teistest ministeeriumidest, teede- ja sideministeerium kaasa arvatud, sammu või kaks ees. «Osakondade tasemel on nüüd asi paigas, ees seisab ametite reformimine,» seletab ministeeriumi üks veterane.

Enne ministeeriumide ühendamist peavad üleminekuajale iseloomulikud ümberkorraldused mõlema ministeeriumi haldusalas ühele poole saama. Selleks võib Jürgensoni hinnangul kuluda aasta-poolteist. Kui majandusministeeriumis on lähema aasta märksõnaks energeetika, siis teede ja side valdkonnas raudteed ja post, seletab ta.

Majandusminister Mihkel Pärnoja sõnul on kolme ministri ettepanekutest tänaseks sõelale jäänud ainult kahe ministeeriumi ühendamine. Praeguse valitsuse jaoks moodustab ministeeriumide ühendamine Pärnoja sõnul ainult ühe osa üldisest haldusreformist. «On vaja põhjalikult analüüsida, millised kahe ministeeriumi funktsioonid saab ühendada, millised üle anda ja mida on tarvis juurde tuua hoopis teiste ministeeriumide alt,» selgitab ta. Konkurentsiamet on praegu rahandusministeeriumi valitsemisalas, kuid sobiks ehk paremini hoopis majandusministeeriumi alla, toob Pärnoja näite.

Majandusministri sõnul kuivab ministeeriumi ettevõtteid haldav osa kokku pärast seda, kui Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi omaniku leiavad. Ka teede- ja sideministeeriumi haldusalas olev Eesti Raudtee läheb lähemas tulevikus erastamisele.

Kaks ministeeriumi tegelevad suhteliselt lähedaste valdkondade reguleerimisega ja nende ühendamiseks on ratsionaalne põhjendus olemas, hindab majandusminister. «Minu jaoks pole samuti tähtis, mis mille külge liidetakse, peaasi, et kõik valdkonnad uues ministeeriumis senisest tõhusamalt kaetud saavad,» lausub Pärnoja.

Ministeeriumide ühendamise ettepaneku üks autoritest, eelmine teede- ja sideminister Raivo Vare ütleb, et ei poolda ministeeriumide mehaanilist ühendamist. Tema hinnangul saab efektiivust tõsta üksnes sisuliste ümberkorraldustega. Eelkõige käib see majandusministeeriumi kohta, väidab konkureeriva ametkonna endine juht. Majandusministeeriumis on paljud funktsioonid teisenenud ja administratiivne funktsioon riigi omandi järsu vähenemise tõttu praktiliselt kadunud, leiab eksminister.

Uues liitministeeriumis peaksid Vare arvates olema eraldi energeetika-, kaubandus-, tööstus-, transpordi- ja sideosakonnad, millest igaühte juhib asekantsler. Kuigi algul oleksid ministeeriumide ümberkorraldused seotud lisakulutustega, võimaldaks nende ühendamine praegu valitsusmänge kõrvalt vaatava Vare hinnangul riigile kolmandiku võrra kokkuhoidu.

Viru tänava kitsukeses majas asuv teede- ja sideministeerium erineb majandusministeeriumist oluliselt. Kui majandusministeeriumi probleem on kogu aeg olnud nõukogude ajast kaasa saadud suur osakondade arv ja personali vähendamise vajadus, siis teede- ja sideministeerium alustas taasiseseisvumisel väikesearvulisena ning on hädas kvalifitseeritud spetsialistide leidmisega.

Praegu haldab teede- ja sideministeerium ligi kahe miljardi krooni suurust eelarvet. Ministeeriumis töötab 72 ametnikku, majandusministeeriumis 200 miljoni kroonise eelarve juures 150 inimest.

Teede- ja sideministeeriumi kantsleri Ruth Martini sõnul elab infrastruktuuri valitsev ametkond oma võimete piiril, ametnikke napib igas töölõigus. Kantsler loodab ministeeriumide ühendamise teel jõudu juurde saada.

Eelarve mahust tulenevalt on teede- ja sideministeeriumis suur eelarve- ja majandusanalüüsi osakond. Hallatava riigivara maht on samuti aukartustäratavalt suur, 5 miljardit krooni. Sinna kuuluvad riigiteed, -laevastik ning -sadamad.

Hooneid, mille rentimise pealt annab teenida, ministeeriumil ei ole. Ministeeriumihoone saadi Tallinna linnalt koos selle all paikneva teksapoe rendilepinguga ja hoone hoovipoolses otsas asuvate korteritega.

Martin ütleb, et temale ministeeriumide liitmise idee meeldib, kuid lihtsustatud kujul, nagu see algul välja käidi, ei kõlba see kuhugi. «Enne tuleks kaardistada kõigi ministeeriumide funktsioonid ja need omavahel ära jaotada,» räägib Martin.

«Tundub, et tekib üks majandusvõimu omav mammutministeerium, sest väga vähe on kahes ministeeriumis neid ameteid ja riigiasutusi, mida omavahel liita saab,» leiab ta. Uue ministeeriumi valitsemisalasse jääks üksteist riigiametit.

Martin ühineb oma ministri Toivo Jürgensoni arvamusega, et teede- ja sideministeeriumile liidetakse majandusministeerium.