Laari valitsus võõras kapsaaias

Nädala jooksul on pressis olnud nii palju vastukäivaid teateid seoses reklaamimüügiga Eesti Televisioonis, et küllap on juba asjaosalistel endilgi asjade seisust raske aru saada. Kas Lepp müüb reklaami või ei müü, kas ta tohib seda teha või ei tohi, kas see on hea või halb?

Segaduse tekitas nagu ikka seadusetus ja seadusetus lähtus seekord valitsusest, kes olevat kabinetiistungil keelanud reklaami ja sponsorluse ETVs.

Sama hästi oleks valitsus võinud sekkuda ka eksamite hindamisse Tartu ülikoolis või otsustada peaosatäitja Estonia järgmises ooperilavastuses, sest nii ETV, ülikool kui Estonia on avalik-õiguslikud asutused, kelle töö korraldamisega pole täitevvõimul asja. Estonia ja ülikooli puhul, tõsi küll, natuke on, sest need on ministeeriumide haldusalas ning nende nõukogu koosseisu kinnitab minister.

ETV on nagu kõigi demokraatlike riikide avalikud ringhäälingud valitsusest sõltumatu, allub seadusele ja seadusandja moodustatud nõukogule.

Euroopa tavade ja direktiivide kohaselt kujutaksid valitsuse ettekirjutused avalik-õiguslikule ringhäälingule otsest rünnet demokraatiale ja seetõttu täielikku poliitilist skandaali.

Valitsusel on seadusandliku initsiatiivi õigus -- ta võib algatada ringhäälinguseaduse muutmise, kuid selle arutamiseks peaks vähemasti eelnõu projektki olema. Seda aga pole ning kardan, et reklaamiküsimuses vaevalt tulebki.

Muidugi võivad ministrid omavahel rääkida kasvõi planeetide liikumisest, kuid paraku ei saa nad seda mõjutada ja pädevusest teadlik valitsus ei ilmutaks sellekohast pressiteadet. Praegune valitsus pole oma pädevusest teadlik ja tekitas võimupiire ületades tohutu segaduse, põhjustades ühtlasi ETV-le materiaalse kahju seoses tema maine kõigutamisega reklaamiandjate silmis.

Asi ise on aga väga selge. ETV saab ja peab alluma ainult seadusele, kus on sõnaselgelt lubatud reklaami edastamine. Ses küsimuses ei saa isegi ringhäälingunõukogu midagi Toomas Lepale keelata. Kuna nõukogu kinnitab ETV eelarve, siis on Lepast muidugi korrektne ja tark, kui ta kõiki reklaamisse puutuvaid otsuseid nõukoguga kooskõlastab.

Paradoksaalne on aga see, et küsimuses, mille ümber praegu nagu vaidlus käiks, pole juba ammu eriarvamusi. Nii Lepp kui eratelekanalid, nõukogu kui ringhäälingute liit, Alliku kui Kivi juhitav kultuuriministeerium on alati olnud seisukohal, et oleks parem, kui ETV reklaami ei näitaks.

Kust sel juhul võtta ETV eelarves puudu jäävad ca 50 miljonit? Asi pole vaid selles, et riigil pole sellist lisaraha, vaid ka selles, miks peaks Eesti riik doteerima väliskapitalile tuginevaid erakanaleid, loovutades kogu reklaamituru lihtsalt neile.

Tegelikult on ammune konsensus ka selles osas, et raha tuleks erajaamadelt ETV kasuks ümber jagada. Pole aga leitud juriidilist lahendust, kuidas seda teha. Just seepärast läks Lepp lihtsalt kokkuleppele erakanalitega, kes maksid ETV-le selle eest, et too reklaami ei edastaks.

Vaidlusi hakkas tekitama ümberjagatava summa suurus ja laekumine. Riigikontroll leidis, et Lepp on tekitanud riigile kümnete miljonitega mõõdetava kahju. Samas ei suutnud TV1 tähtajaliselt lepingukohustusi täita. Kui sellele lisandus viimase tilgana valitsuse kavatsus võtta säästueelarvega ETV taskust ligi 5 miljonit krooni, siis võib mõista Lepa reaktsiooni ja nõukogu heakskiitu sellele.

Olukorras olevat süüdi puudulik ringhäälinguseadus. Paraku ei leidnud nõukogu, kultuuriministeerium ega ka riigikogu kultuurikomisjon mitme aasta vältel sisulise konsensuse juures juriidiliselt korrektset lahendust, kuidas võtta eratelejaamadelt kõnealune summa ning määrata selle suurus selliselt, et hundid söönud ja lambad terved oleksid. Uus kultuuriminister lubas küsimuse kiiresti lahendada. Seniks aga jääb reklaam ETVsse, nii vastik kui see meile ka poleks ning täiesti sõltumata sellest, mida valitsus asjast arvab.

Ning üldse oleks nii avalikkusel kui pressil juba ammu aeg harjuda sellega, et valitsus ei saagi riigis kõiki asju valitseda. Hea muidugi kui sellest ka valitsus ise aru saaks.

Autor: Jaak Allik