Kristina Traks • 30. mai 1999 kell 22:00

Kalalaevad jäävad sügisel kuivale

Keskkonnaministeerium on põhjendanud osa selle aasta kalakvoodi müümist sellega, et eelnevatel aastatel on vaid korra kogu kvoot täis püütud ja osa kilu- ning räimekvooti vahetati tursakoguse vastu. Kalakvootide müügist saadud raha on läinud Kalakapitali eelarvesse, kes on viimastel aastatel ligi 30 mln krooniga finantseerinud Põlula kalakasvanduskeskust.

Kalakapitali tänavune eelarve on 19 mln krooni. Raha kasutamise üle otsustab keskkonnaministeeriumi kalanduse osakonna asejuhataja Robert Aps, kes on ka Kalakapitali nõukogu esimees. Keskkonnaministeeriumi kalanduse osakonna juhataja Lauri Vaarja ja Robert Aps kulutasid mullu miljon krooni Kalakapitali raha ametireisidele.

Kalakapitali rahapaigutusi hakkab edaspidi kontrollima endine keskkonnaministeeriumi kantsler Rein Ratas, kes oli seniselt kohalt sunnitud lahkuma osalt keskkonnafondi raha ebaotstarbeka kasutamise tõttu.

Saaremaal kalalaeva omava OÜ Feste Projekt juhataja Andro Ots ütles, et sügisel on tervel Eesti kalalaevastikul jäänud püüda 5000 tonni kala. «Selle koguse püüab laevastik välja poole kuuga,» lausus ta. Kalapüügi hooaeg lõpeb 1. juunil ja jätkub alles 15. septembrist.

Kalapüügifirma E-Traal juhataja Toomas Misler rääkis, et ettevõte võib praegustes tingimustes kuidagi aasta lõpuni vastu pidada, kuid kauem mitte. «Meil on pangalaenud, suvisel keeluajal finantseerime laene nagunii omakapitalist,» seletas ta. Misleri sõnul püüab kalalaev keskmiselt 500 tonni kala kuus.

16 000 t räime-kilu püüab aastaga merest välja 16 keskmise suurusega laeva. Eesti kalalaevastiku suurus on umbes 300 laeva.

Robert Aps ütles, et ministeeriumil pole täpseid andmeid, kui suur osa lubatud kalakvoodist kevadega täis püüti. «Kilu on püütud rohkem kui räime ja kui kilu lõpeb varem, peaks kalurid lihtsalt rohkem räime püüdma,» rääkis Aps. Ta tunnistas, et kui lubatud kvoot välja püütakse, jääb kalalaevastik tõepoolest seisma.

Aps ei osanud öelda, kui suur on Eesti kalakvoot järgmisel aastal. Läänemere riikide kalanduskomisjon hakkab kalakvootide jagamist arutama novembris. Tema sõnul peavad kalurid ise otsustama, kui palju nad kala järgmisel aastal püüda soovivad. Kalureid esindab läbirääkimistel kalurite liidu juht Toivo Orgussaar, kes on endine keskkonnaministeeriumi kalandusosakonna töötaja.

Kalakapitali kontrollinud riigikontroll tegi eelmisel kuul Kalakapitali nõukogule ettepaneku eraldada Põlula kalakasvandusele raha vaid juhul, kui kasvandusel on konkreetsed, ministeeriumis kinnitatud pikaajalised arengu- ja investeerimiskavad.

«See riigiasutus on saanud kümneid miljoneid kroone, kuigi pole olnud piisavat selgust tema edasise tegevuse ja arengu osas,» on kirjas riigikontrolli kontrollaktis.

Põlula kalakasvandus kasvatab lõhet ja asustab neid Põhja-Eesti jõgedesse sooviga taastada sealsed lõhepopulatsioonid. Kalurid on avaldanud kahtlust, kas lõhe kasvatamine ja jõgedesse asustamine on mõttekas, sest endised lõhejõed on saastatud ja lõhe vajab elamiseks väga puhast vett.

«Loomulikult ei asusta me lõhet mustadesse jõgedesse,» ütles Põlula kalakasvanduse juhataja asetäitja Ene Saadre. «Aga probleeme on küll, kalakaitse on kehv, inimesed on metsikud ja püüavad kala elektriga.»

Saadre väitis, et riik ei loobunud kalakvootidest eesmärgiga Põlula kalakasvandus valmis ehitada. Põlula kompleks on peaaegu valmis, vaja oleks investeerida veel paar miljonit krooni, et korda teha kalakasvanduse juurdepääsuteed, ütles Saadre.

Riigikontrolli akt kalakapitali kohta on üleval Äripäeva internetileheküljel.

Väljavõte Riigikontrolli aktist kalakapitali kohta:

Lk 1 23 4

Hetkel kuum